Kriminaalasi nr 1-14-1759
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
26. veebruar 2014. a, Jõgeva kohtumaja
koht Kriminaalasja number
1-14-1759 (14260100550)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
R.E kriminaalasi KarS § 424 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
R.E elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridust, emakeel: eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu poolt 14.10.2013. a KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega 18 kuulise katseajaga, väärteokorras 9 kehtivat karistust, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada R.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9176 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolm) kuud vangistust, võrra ning mõista R.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada R.E-le mõistetud vangistus 420 1(4)
(nelisada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.E-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 7 (seitse) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on R.E kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.E käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.E üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti ja riigi õigusabi kulud 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.E on õigus menetluskulud summas 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot 85 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 28. kuupäevaks vähemalt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-141759, menetluskulud, R.E“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabun uks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või 2(4)
kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu R.E-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,75 mg/l alkoholi), juhtis 15.02.2014. a kell 06.26 ajal Jõgevamaal Jõgeva valla Õuna külas külavahelisel teel mootorsõidukit sõiduauto BMW 525 TDS reg.nr LT 984 AVT. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 420 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 7 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on R.E kohustatud töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub R.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista R.E süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. R.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 153,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 189,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, so 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 455,85 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
3(4)
KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. R.E puudub kindel töökoht. Ta teeb ehitusalaseid juhutöid oma sugulase juures. R.E igakuiseks sissetulekuks on umbes 200 eurot kuni 300 eurot. Arvestades, et R.E-lt väljamõistetavad menetluskulud ületavad tema igakuist sissetulekut peaaegu kahekordselt, on R.E-le kogu summa tasumine ühe korraga ilmselgelt ülejõukäiv. Seega tuleb R.E varalisest seisundist lähtudes määrata menetluskulude tasumine osade kaupa ühe aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.