Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

22.01.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Polveri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Artur Polver tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.11.2012 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, arvestades Viru Maakohtu 09.05.2012 kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust, mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistati Artur Polverit vangistusega 3 (kolm) aastat. Karistuse kandmise algus 24.01.2012. Käesoleval ajal kannab Artur Polver karistust Tartu vanglas. Tema karistusaeg algas 24.01.2012 ja lõpeb 24.01.2015. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 24.01.2014. Artur Polverit on kriminaalkorras karistatud varasemalt 4-l korral:

Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, tlk 53-54) nähtub, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Artur Polveril kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat vangistust kannab katseajal sooritatud kuritegude eest ning katseaja tingimuste rikkumise eest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Artur Polver avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta ei toeta Artur Polveri vabastamist enne tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et alused Artur Polveri vabastamiseks on olemas – tal toetav lähivõrgustik ning varasem töökogemus. Vangistuses on läbitud sotsiaalprogrammid ja isik on osalenud vangistuses majandusabitöödel.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, tutvunud prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja arvamused, leiab, et Artur Polverit saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Polver isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kohtulikult karistatud kokku 5-l korral, vangistuses viibib teist korda. Viimase esimese astme kuriteo (röövimise) pani A. Polver toime olles katseajal. See näitab, et Artur Polveri käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. A. Polver on uimastisõltlane, vanglas viibides paikneb ta alates 19.04.2012 Tartu vangla esimeses üksuses, ajavahemikul 19.04.2012-13.06.2013 viibis ta sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Agressiivset käitumist vangistuses ei ole täheldatud. Positiivne on, et kinnipeetav leiab, et vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemine on aidanud tal mõista probleemide sügavust, samuti nende lahenduskäike. Kõik see näitab, et vangistuse ajal on Artur Polver hakanud oma käitumist ja mõtteviisi muutma. Samas säilib oht, et vabanedes

võib süüdimõistetu väärtushinnanguid ja arusaamu hakata taas kujundama seni kuritegelikku käitumist mõjutanud narkosõltuvus. Selleks, et aidata isikul asuda õiguskuulekale teele, on kohtu arvamuse kohaselt vajalik isikut läbi kriminaalhoolduse toetada. Ka süüdimõistetu tunnistas, et vabaduses vajab ta sotsialiseerumiseks ja õiguskuuleka elu alustamiseks ilmselt kõrvalist abi. Samas on A. Polveril vabaduses tõsine risk sõltuvusainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamise näol. Selleks, et riske maandada, peab kohus põhjendatuks kohustada A. Polverit katseajal loobuma nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest ja minema hiljemalt 2 kuu jooksul vastava ala spetsialisti vastuvõtule, kelle abil saab hinnata ka ravi vajalikkust. A. Polver nõustus eespool kajastatud kohustuste vajalikkusega ja andis oma nõusoleku kohtuistungil ravile allumise kohta. Samuti peab kohus vajalikuks määrata A.Polverile kohustuse mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja vastava loata kriminaalkorras karistatud isikutega, et seeläbi vähendada riski isiku sattumiseks taas kuritegelikule teele. Sama eesmärki peab kandma ka kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Eeltoodust lähtudes vabastab kohus A. Polveri temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega kohaldades 1 aasta pikkust katseaega. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulu – määratud kaitsjale makstav tasu summas205,20 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.