Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2014, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-1228
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
L.J süüdistatuna KarS § 121 järgi
Süüdistatav
L.J, isikukood XXX, Eesti
kirjalik menetlus
Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, tööline Kriminaalkaristused kustunud, väärteokorras on korduvalt karistatud. Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada L.J KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 288 kaheksakümmend kaheksa) eurot.
(kakssada
Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.J-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse v. -adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. L.J-ilt asuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: Ida Prefektuur on 20.12.2013 registreerinud politseiandmebaasis MIS-s juhtumi nr 3130, 13,0047433 selles, et 20.12.2013 kella 13.00 ajal xxxx tungis L.J kallale oma elukaaslasele L D lüües käega kolm korda kannatanule vastu kukalt, mille tagajärjel tundis L. D füüsilist valu. 23.12.2013 alustati juhtumi kohta kannatanu ülekuulamisega kriminaalmenetlus KarS § 121 tunnustel. Abikaasad L.J ja L D elavad lahus. L.J töötab xxxx. 20.12.2013 saabus L.J xxxx, umbes kella 13.00 paiku läks L.J oma abikaasa L D elukohta xxxx. L.J oli kuulnud, et L. D on suhe teise mehega, sellelt pinnalt hakkas L.J L. D etteheiteid tegema ja tüli käigus lõi 3 korda lahtise käega kuklasse, võttis rinnust kinni, tõstis üles ja tõukas peaga vastu seina ning seejärel lõi neli korda lahtise käega vastu põskesid, mille tagajärjel L. D tundis valu. Samal päeval kell 13.45 kohal käinud kiirabi tuvastas L. D kukla piirkonna põrutuse ja parema sarnaluu piirkonna turse. 04.02.2014 esitas L.J ́e kaitsja Marina Valge taotluse käskmenetluse kohaldamiseks. II Süüdistuste sisu: Käesolevas kriminaalasjas on L.J-ile esitatud süüdistus selles, et tema, 20.12.2013 kella 13.00 paiku xxxx tungis omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale oma abikaasale L D, lõi kannatanule kolm korda lahtise käega kuklasse, võttis rinnust kinni, tõstis üles ja tõukas peaga vastu seina ning seejärel lõi neli korda lahtise käega vastu põskesid, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustusi - kukla piirkonna põrutuse ja parema sarnaluu piirkonna turse. Seega L.J, lüües teist inimest, millega tekitas valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo
III Prokuröri ettepanek: Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 252 lg 1 p 5, teeb prokurör Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule ettepaneku : Tunnistada L.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära, s.o. summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt L.J-i süüdistustes saabus kohtusse 10.02.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 10.02.2014. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu L D ütlustega selles, et 2013.a. 20.detsembril kella 13.00 paiku tuli tema korterisse tema elukaaslane L.J . Ta oli nähtavalt alkoholijoobes. Ta tuli xxxx töölt ja hakkas armukadetsema. Kannatanu ütles küll, et midagi ei ole olnud, kuid L.J lõi teda käega kolm korda tugevasti vastu kukalt ning seejärel võttis rinnust kinni, tõstis üles ja tõukas peaga vastu seina ning seejärel lõi neli korda lahtise käega vastu põskesid. Kiirabikaardi 20.12.2013 väljavõttest nähtub, et L D on tuvastatud kukla piirkonna põrutus ja parema sarnaluu piirkonna turse. L.J ütlustega, et ta tuli xxxx töölt, oli see päev alkoholi tarbinud ning läks L juurde. Ta oli armukade, sest oli kuulnud, et L on teine mees. Ühel hetkel läks tema ja L vahel sõnavahetuseks, L.J ägestus ja läks L D kallale. Ta mäletab, et lõi kannatanut vastu põske, kuid võis minna ka vastu kukalt. Ta tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus L.J ́e käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tsiviilhagi asjas puudub. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse.
KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava L.J ́e puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 532,50 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus mõistab L.J ́elt välja sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest summas 108 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.