Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gevin Kütti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gevin Kütt on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.02.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati Gevin Kütt’ i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 09.08.2012.a kohtuotsusega nr 1-12-7109 KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi mõistetud liitkaristus vangistus 1 aasta 3 kuud 8 päeva ja suurendades uute kuritegude eest käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta 9 kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 8 päeva võrra, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 aastat 8 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 3 aastat 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.02.2013 ja lõpp 21.02.2016. Gevin Kütt andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 58). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.02.2014. Kinnipidamisasutusest Gevin Kütti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on Gevin Kütt läbinud sotsiaalprogrammi xxx, kus õppis viha ohjamist ja on osalenud kahel vestlustel sõltuvusainete tarvitamise ja käitlemisega seotud riskide teadvustamiseks. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud majandustöödel. Võimaliku vabanemise korral hakkab kinnipeetav elama xxx, xxx koos isaga. Isikul on põhiharidus. Peale kutsekooli poolelijätmist töötas paar kuud xxx ja seejärel ca 6 kuud xxx. Lisaks toetas majanduslikult ema. Maksmata nõudeid on 4478,44 eurot. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht. Isikut on 4 korral karistatud AS alusel, viimati 28.09.2012. Alkoholi hakkas tarvitama 14- aastaselt. Vangistuses on isikule diagnoositud sõltuvus amfetamiinist. Ajavahemikul 02.05.2013-18.09.2013 on viibinud noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas vabast tahtest tulenevalt. Isikut on karistatud NPALS § 15 ́1 alusel. Põhinarkootikumiks oli amfetamiin, mida tarvitas alates 18. a peale. Enne vangistust tarvitas amfetamiini 2-4 grammi päevas periooditi. Tunnistab süstimist ja narkojoobes vägivaldset käitumist. On motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Kriminaalhoolduse ajal pani toime väärtegusid kui ka uue kuriteo. Viru Vangla ei toeta Gevin Kütti ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Gevin Küttil vabanemisel võimalik elada xxx Kahetoaline korter kuulub samas elavale kinnipeetava isale, korteris on tagatud tingimused el.valve rakendamiseks. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht, võimalik ennast registreerida töötuks ja kasutada xxx teenuseid. Kinnipeetava isa Ixxxr Kxxx töötab ja on nõus poega ülal pidama kuni viimane leiab töökoha. Poega on lubanud materiaalselt toetada ka Kxxx xxx Gevin Kütti käitumist vabaduses mõjutab tema suutlikkus loobuda alkoholi tarvitamisest ja vältida suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu sotsialiseerumist võivad toetada töökoha leidmine ja majandusliku iseseisvuse saavutamine. Gevin Kütt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Peale võimalikku vabanemist on tal kohe võimalik asuda tööle. Ta on vangistuses viibinud rehabilitatsiooniosakonnas ja on narkosõltuvusest sisuliselt lahti saanud. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja usaldab teda püüdlustes hakata seadusekuulekalt elama. Kõik tingimused ennetähtaegsele vabastamisele on täidetud - töö- ja elukoht, lähedaste toetus, hea käitumine vanglas. Distsiplinaarrikkumine ei ole väga tõsine. Prokurör kirjalikult ei toeta Gevin Kütti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2(5)

G. Kütti varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Ei saa mööda vaadata sellestki, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 09.08.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid ja avaliku korra vastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab kuni 21.02.2016, st karistusaja lõpuni, selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58% (kõrge risk). Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel, viimati 28.09.2012) ning narkootikumide tarvitamisega (vangistuses on diagnoositud sõltuvus amfetamiinist), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Gevin Kütt tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Gevin Kütt on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (süstemaatilised vargused) toimepanemise eest, kui ka omavolilise sissetungi ja tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest ning viimasel korral varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, katseajal pani toime uue varavastase ja avaliku rahu vastase kuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et Gevin Kütti on väärteokorras 7 korral karistatud, sealhulgas 1 korral NPALS § 15 ́1 alusel ja 4 korral AS alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Gevin Kütti puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest kõik varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül. 3(5)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristusnoomitus mitteheaperemeheliku suhtumise eest vangla varasse. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus möönab, et toimepandud distsiplinaarrikkumine ei ole niivõrd tõsine, et tal oleks oluline mõju ennetähtaegse küsimuse lahendamisel. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Equip, kus õppis viha ohjamist ja on osalenud kahel vestlustel sõltuvusainete tarvitamise ja käitlemisega seotud riskide teadvustamiseks. Ajavahemikul 17.07.2013-17.10.2013 ja 10.09.2013-10.12.2013 on kinnipeetav töötanud majandustöödel. Positiivne on see, et isik viibis vangistuse ajal rehabilitatsiooniosakonnas, mis kindlasti võib soodustada isiku resotsialiseerimist vabaduses. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 08.11.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanemisel on Gevin Küttil võimalik elama asuda aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava isale Ixxxr Kxxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava isa Ixxx Kxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 63). Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta, vähemalt töökoha kohta ei ole kohtule veenvaid andmeid esitatud.. Samas vähene haridus ja töökogemuse puudumine raskendab tal töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas väidab süüdismõistetu, et tal on pärast võimalikku vabanemist töökoht olemas. Kohus võtab väite teadmiseks. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane rahu ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, vargus), korduvaid karistusi (süstemaatilised vargused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu, korduvad väärteod muuhulgas NPAS ja AS alusel) ja vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta Igor Küttile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, korduvad AS ja NPAS rikkumised) ning suured rahalised nõuded 4478,44 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Elukoha omamisel ja lähedaste toetusel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäiguga. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 4(5)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Gevin Kütti temale Pärnu Maakohtu 15.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.