lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3750/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-3750/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
759
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3750/21Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.07.20131-13-3750/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3750

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.V, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.N.V tunnistati Harju Maakohtu 18.07.2013 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust, § 209 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust, § 344 lg 1 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust, § 349 järgi, mõistes karistuseks 7 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mõistes karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja § 266 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti N.V-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati N.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.09.2012, s.o 1 päev, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.12.2012 ja lõpp on 16.12.2014. Tartu Maakohtu 30.01.2014 määrusega jäeti N.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu N.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Vaatamata korduvatele erinevat liiki karistustele ja reaalsetele vangistustele on N.V jätkanud kuritegelikku eluviisi ja vangla poolt on hinnatud uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrgeks – kuni 64%. Peale selle on N.V narkosõltlane ja tal puudub kindel töökoht. Seega käesoleval juhul puuduvad kriminaalhoolduse rakendamist toetavad asjaolud ja N.V paljasõnalistest lubadustest jääb siin väheks tema elektroonilise valvega ennetähtaegseks vabastamiseks vanglast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu N.V , taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ning enda vangistusest ennetähtaegselt vabastamist järgmistel põhjendustel. 3.1 Määruskaebuses toob N.V välja, et viimast korda oli ta vahi all 21.01.2011 – 08.04.2011 varguse katse eest, aga enne seda olid trahvid, mis ta on ära maksnud (arvestamata kustunud karistusi). Ükskord anti talle võimalus tingimuslikuks ennetähtaegseks vabanemiseks, mille kinnipeetav läbis edukalt. N.V lisab, et tulles Tartu vanglasse, hakkas ta osa võtma rehabilitatsioonist. Vabaduses on ta nõus seda jätkama. Peale selle kahetseb N.V kuritegusid, lubab edaspidi neid mitte toime panna; ta on muutnud oma mentaliteeti ja maailmavaadet ning kavatseb vormistada end tööle, maksta kohtukulusid, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et N.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et N.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab N.V motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks. Siiski ei kaalu see üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad N.V vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viiel korral, kannab neljandat reaalset vangistust, kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) ning süüdimõistetu isik (kõrge riskitegur narkootikumide tarvitamise näol). Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et N.V kannab käesolevat karistust koguni kuue kuriteo (röövi, kelmuse, dokumendi võltsimise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, varguse ja omavolilise sissetungi) toimepanemise eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et N.V puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudus põhjendatult N.V iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb N.V jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu

-2-

hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid N.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7.Sellest tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.