Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu U.M-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot) vandeadvokaat Rein Napale tema poolt apellatsioonimenetluses U.M-ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.U.M-ilt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest.
eurot
5.
U.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „U.M , 1-12-12282, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.U.M tunnistati Tartu Maakohtu 24.01.2013 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2011 otsusega U.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 13 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks määrati 24.01.2013. Karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 06.11.2014.
2.12.12.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrusega jäeti U.M talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Sisuliselt asja vaadates leidis kohus, et U.M-i ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vaatamata korduvatele erinevat liiki karistustele, sh ka reaalsetele vangistustele, on U.M jätkanud kuritegelikku eluviisi. Viimane karistus on mõistetud katseajal uue kuriteo toimepanemise eest. Peale selle on U.M vanglas suhteliselt lühikese aja jooksul toime pannud viis distsipliini rikkumist. Materjalidest nähtub, et U.M-i poolt väidetav tööga kindlustatus on tegelikult küsitav. Katseajal uue kuriteo toimepanemine ja vanglas süstemaatiline distsipliini rikkumine välistavad U.M-i ennetähtaegse vabastamise.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse U.M-i kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 30.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Vanglas on kinnipeetav alustanud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning kaitsja leiab, et kriminaalhooldusele allutamine ja lisakohustuste määramine võimaldavad U.M-i ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Vabanemisel oleks U.M võimalus asuda elama oma abikaasa ja kahe alaealise lapse juurde, samuti on olemas võimalus saada tööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja U.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
-2-
7.Kolleegium peab positiivseks, et U.M on vangistuses tegelenud riigikeele õppega, mida plaanib ka jätkata. Lisaks on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht Tartus kahetoalises korteris, kus elavad tema elukaaslane ja kaks last. Kinnipeetavale on tehtud pakkumine asuda tööle ehitusfirmasse XXX OÜ, kuigi pole kindel, kas nimetatud ettevõtte saab tulenevalt objektide vähesusest garanteerida võimaluse tööd teha.
8.KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. U.M kannab hetkel liitkaristust, kuna pani katseajal toime uue vägivallakuriteo. Isikul on viis kehtivat kriminaalkaristust, enamik varasemaid karistusi on mõistetud varavastaste kuritegude eest. Seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Varasemad karistused, mh kaks vanglakaristust, ei ole aga suutnud isikut õiguskuulekale teele suunata.
8.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna U.M on varasemalt korduvalt karistatud, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole U.M oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Ka kinnipidamisasutuses on U.M korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti kinnitab, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ning mitme kehtiva karistuse olemasolu ei ole võimalik ignoreerida. Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
9.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles U.M iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja katseajal uue kuriteo toimepanemine. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus muutmata ja U.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 0,5 tund, mille eest taotleb tasu summas 36 eurot, sh käibemaks 6 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb U.M hüvitada vandeadvokaat R. Napa kaitsjatasu 36 eurot.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
-3-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.