1-14-1431/17 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt asub kõnealune konfiskeerimisele kuuluv vara Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse kinnises parklas aadressiga Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.B süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.12.2013 kell 11.12 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 maja juures mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,97 mg/l, laiendmääramatusega +/-0,09, lugedes lõplikuks tulemuseks 0,88 mg/l). Seeläbi rikkus D.B liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega pani D.B toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 14.02.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav D.B ja tema kaitsja Natalia Lausmaa vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta ja 6 /kuus/ kuud; 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.12.2013 – 24.12.2013, so 2 /kaks/ päeva, seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks aasta/ 5 /viis/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva; 3) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. • mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 4) KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks ja 6 /kuueks/ kuuks; 5) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX(VIN-kood XXX). Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424 lg-st 1, §-st 68, §-st 74, §-st 75, §-st 78, §-st 83 ja §-st 85, samuti §-st 50, asub kohus seisukohale, et D.B kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. D.B on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Kohtueelses menetluses on süüdistatav kinnitanud endal sissetuleku olemasolu, kohtuistungil aga avaldas, et ta ei tööta, millest tulenevalt puudub süüdistataval hetkel sissetulek. Samas ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist, nende kulude osalist riigi kanda jätmist. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanemine on olnud süüdistatava enda vaba valik ning eelnevalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olev kuritegu on samaliigiline. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Seejuures leiab kohus tulenevalt menetluskulude suurusest ja asjaolust, et süüdistataval puudub hetkel sissetulek, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).