Kohtulahend

sead ustiku

§126 lg.3 p.1

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista tsiviilhagi katteks xxx (registrikood xxx, asukoht xxx, a/a n r.xxx Swedbank) kasuks 90 (üheksakümmend) eurot 57 senti.

alusel

J.M-ilt

V älja mõista J.M-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustik u §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku mater jalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb J.M tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 18.02.2014.

Süüdistus J.M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 10.05.2013.a kella 21.30 ajal, olles aadressil xxx, Kohtla- Järve asuvas xx kaupluses, tegutsedes varguse toimepanemise eesmärgil kooskõlastatult ja eelneval kokkuleppel xx xx, võttis riiulilt 3 pudelit Hennessy konjakit hinnaga 30,19 eurot/tk. Nimetatud esemed peitis J.M koos xx. xx sealsamas oma kotti ja nad väljusid kauplusest kauba eest maksmata. Selliselt tegutsedes tekitas J.M xxx kauplusele varalist kahju 90,57 eurot. Seega võttis J.M ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, s.t. pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi sätestatud kuriteo.

Kokkulepe Prokuröri abi Henrik Esse, süüdistatav J.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi sõlmisid 06.01.2014 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §199 lg.2 p.7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS §76 lg .6 ja §65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 1 päev vangistust, millest arvata maha Viru Maakohtu 10.06.2013 määruse alusel ärakantud karistus 2 kuud ja 1 päev ning mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kinnipidamise aega 10.05.2013 kuni 12.05.2013, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 27 päeva vangistust. J.M-ilt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi katteks xxx kasuks 90,57 €, samuti kriminaalmenetluse kulud.

Maakohtu istung Pro kuröri abi Henrik Esse jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus J.M KarS §199 lg.2 p.7 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule.

Süüdistatav J.M jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. J.M-ile on esitatud süüdistus ühes episoodis KarS §199 lg.2 p.7 järgi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et J.M tuleb KarS §199 lg.2 p.7 järgi süüdi tunnistada. KarS §199 lg.2 näeb vangistuse.

karistusena ette raha lise

karistuse

või

kuni

viieaastase

Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - kuna leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse - mõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Süüdistatav ei tööta, mingit legaalset regulaarset sissetulekut ei oma, ta on varem korduvalt karistatud, tuleb arvestada ka tsiviilhagi summat. Maakohus arvestab ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 3 kuud vangistust. Maakohus leiab, et selline karistuse määr ja liik vastavad toimepandud kuritegude raskusele ja asjaoludele ning süüdistatava isikule. Maak ohus nõustub ka KarS §65 lg.2 ja §76 lg.6 kohaldamise tingimuste ja liitkaristuse määra ning liigiga. Samuti sellega, et eelvangistuse aeg 3 päeva tuleb arvata karistusaja hulka. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodu alusel nõustub maakohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes tooduga selles osas, et kannatanu xxx tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 90,57 €. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sam a seadustiku §199 lg.2 p.7 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kur iteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamm äära. Eeltoodu alusel kuulub J.M-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 532,50 eurot. Lisaks sellele kuulub J .M-ilt riigituludesse väljamõistmisele KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. Süüdistatav J.M kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta palub kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkulepete sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkulepete kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesol evas kriminaalasjas 06.01.2014 prokuröri abi Henrik Esse, süüdistatav J.M-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.