Kriminaalasi nr 1-14-1198
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja 18. veebruar 2014. a Jõgeva kohtumaja koht Kriminaalasja number
1-14-1198 (13260104288)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses S.T süüdistus KarS § 424 ja § 266 lg 1 järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
S.T Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-eesti keel, põhiharidus, teeb juhutöid, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole; tõkend: elukohast lahkumise keeld 22.11.2013. a
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada S.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.T KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.T-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et S.T-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui
S.T ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.T ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulud 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et S.T on õigus menetluskulud summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot 50 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. S.T on kohustatud tasuma alates märtsist 2014. a igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks vähemalt 59 (viiskümmend üheksa) eurot 5 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14-1198, menetluskulu, S.T“. Juhul, kui S.T ei pea kohtu määratud maksegraafikutest kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale
on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu S.T-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,01 mg/l alkoholi), juhtis 18.11.2013. a kella 11.55 paiku Jõgevamaal Saare vallas Palamuse-Veia-Otsa tee 13/km-st Tuulavere külla mootorsõidukit sõiduauto Audi 80 reg nr 595 AST. Samuti § 266 lg 1 järgi selles, et tema 14.10.2013. a kella 15.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis ilma korteri omaniku xxxxxxxxxxxxxxx loata Voore 8 kortermaja esimesel korrusel asuva korter nr 2 rõdule, pannes sellega toime ebaseadusliku sissetungimise. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust, KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui S.T 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7. kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S.T süüdi KarS § 424 ja § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. S.T menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 112,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 63,20 eurot, kokku 176 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
Kohus leiab, et S.T-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi vastavalt tema maksevõimele, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu. S.T käib juhutöödel, püsivat sissetulekut tal ei ole. Igas kuus teenib ta ligikaudu 200 eurot. S.T on kinnitanud, et ta on võimeline igakuiselt maksma 50 eurot. Sellest tulenevalt määrab kohus vastavalt S.T maksevõimele menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.