Kohtulahend

1-14-1211 Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Mõista Z.K-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 532,50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti); - advokaadi õigusabikulud summas 108 € (ükssada kaheksa eurot); - ekspertiisikulu summas 84 € (kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 12 (kaksteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.K, 1-14-1211, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend, CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KRMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Z.K süüdistatakse selles, et tema 09.12.2012 kella 13.30 ajal, olles tarvitanud alkoholi (alkoholi väljahingatavas õhus 0.32 mg/l), juhtis mootorsõidukit Buick Le Sabre Custom registreerimismärgiga XXX, millega liikus Harjumaal Harku vallas Vaila külas Silla teel, olles varustatud suverehvidega ajal kui kohustuslik oli kasutada talverehve, tagurdas mööda Silla teed Kiia – Vääna – Viti maantee poole, kuid ei olnud piisavalt tähelepanelik Silla teel teepeenral viibiva jalakäija suhtes ning ei teinud kõike endast sõltuvat, et vältida jalakäija ohustamist, ei arvestanud oma sõiduki kiirust kohandades teeoludega / libe tee/, tee seisundiga /lumine tee/, sõiduki seisundiga /suverehvid/, ilmastikutingimustega /lumine talveilm/, et ta suudaks oma sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava takistuse ees, milleks oli Silla teel olev jalakäija, kelle olemasolust oli Z.K teadlik, ei andnud jalakäijale teed ning kaldus mootorsõidukiga tagurdades teelt välja teepeenrale otsa seal seisnud jalakäijale XXX, kes sai liiklusõnnetuse käigus eluohtlikke tervisekahjustusi. Z.K rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 17 lg 5 p 6 /mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle

1-13-7160 kahju tekitamist/; § 33 lg 11 p 2 /juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule/; § 35 lg 2 p 1 /juht peab andma teed jalakäijale tagurdades/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 2 kood 501 „üldnõuded sõiduki rehvile“ /M1, N1 ja O2 kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve/. Z.K pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta ,3 /kolm/ kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Z.K nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Z.K selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.K on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.K temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.K süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on pensionär ning tema sissetulekuid arvestades ei ole tal võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale

1-14-1211 kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.K, 1-14-1211, menetluskulu“.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.