Kohtulahend

Karistusaega arvestada alates 07.03.2013.a. Rahuldada kaitsja Igor Belugini riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus ning mõista Allan Schmidtilt välja 36 (kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse. Määruse ärakiri edastada Allan Schmidtile, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1629 tunnistati Allan Schmidt süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistusaega arvestati alates 31.07.2013.a. Allan Schmidtile valiti antud kriminaalasjas tõkend – vahistamine ning võeti ta vahi alla kohtusaalis. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.10.2013.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7016 tunnistati Allan Schmidt süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat. Karistusaega arvestati KarS § 68 lg 1 alusel alates 07.03.2013.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ning tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsus jõustus 11.10.2013.a. 22.01.2014.a esitas Viru Ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse palvega KrMS § 432 lg 3 alusel liita 31.07.2013.a ja 25.09.2013.a kohtuotsustega Allan Schmidtile mõistetud karistused. Käesoleval ajal süüdimõistetu Allan Schmidt kannab mitme kohtuotsuse järgi karistust, mis on omavahel liitmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil prokurör palus rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse ja KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel palus liita Allan Schmidtile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.06.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus 4 aastat vangistust ning arvestades Allan Schmidti isiksust ning toime pandud kuriteo raskust mõista talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 6 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 7.03.2013.a. Süüdimõistetu palus lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Tal oli prokurör A. Aitseniga selline kokkulepe. Kaitsja taotles karistuse liitmisel kohaldada KarS § 64 lg 1 ja lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

2(4)

Maakohtu seisukoht Tutvunud Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlusega, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab kohus, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus Allan Schmidti suhtes tehtud mitme kohtuotsuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Vastavalt KrMS § 413 kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes KarS §-st 65. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1629 tunnistati Allan Schmidt süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Karistusaega arvestati alates 31.07.2013.a. Allan Schmidtile valiti antud kriminaalasjas tõkend – vahistamine ning ta võeti vahi alla kohtusaalis. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.10.2013.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7016 tunnistati Allan Schmidt süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat. Karistusaega arvestati KarS § 68 lg 1 alusel alates 07.03.2013.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ning tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsus jõustus 11.10.2013.a. Vastavalt KarS § 65 lg 1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Vastavalt KarS § 64 lg 1 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Allan Schmidt on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta pani toime esimese astme kuriteod, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Nimelt on ta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1629 tunnistatud süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mis on varavastane süütegu. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7016 tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis on rahvatervisevastane süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita Allan Schmidtile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistus – 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2013.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega - 4 aastat vangistust ning arvestades Allan Schmidti süü suurust, toimepandud kuritegude raskust ning nende suunatust erinevate õigushüvede vastu tuleb mõista talle liitkaristuseks kohaldades asperatsioonipõhimõttet, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 6 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 07.03.2013.a. Kohus leiab, et karistuse eesmärke ei ole Allan Schmidti puhul võimalik saavutada arvestades tema korduvat varasemat karistatust kriminaalkorras, kui lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Süüdistatava A. Schmidti poolt väidetu, mille kohaselt enne kokkuleppe sõlmimist kinnitas prokurör, et mitme kohtuotsuse täitmisele pööramisel jääb tema lõplikuks karistuseks 4 aastat, ei anna kohtule alust teistsuguse liitkaristuse mõistmiseks. Prokurör K. Rostovtsev kinnitas kohtule, et prokurör A. Aitseni sõnul A. Schmidtile ei ole sellist lubadust antud. Kohus leiab, et prokuröril ei olnud võimalik 3(4)

Allan Schmidtile ka sellist lubadust anda, kuna sellises olukorras, kus kokkulepet sõlmides jäi isikule mõistetava karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise jõustumata kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes KarS §-st 65. Seega on liitkaristuse hilisem mõistmine täitmiskohtuniku pädevuses ning prokuröril ei ole võimalik anda seoses sellega mingeid lubadusi. Allan Schmidtil on ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kes pidi talle selgitama, et kuna kokkuleppe sõlmimisel ei ole veel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2013.a otsus jõustunud, siis ei ole teada, milliseks kujuneb mitme kohtuotsuse täitmisele pööramise tulemusena lõplik liitkaristus. Süüdimõistetu Allan Schmidt vastas kohtuistungil tema kriminaalasja lahendades kokkuleppemenetluses ka kohtule, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ning sellise kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Samuti toetas kaitsja sõlmitud kokkulepet. Seda, et kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli see, et mitme kohtuotsuse täitmisele pööramise korral jääb liitkaristuseks 4 aastat vangistust keegi menetlusosalistest kohtuistungil välja ei toonud. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.