Kohtulahend

O T S U S T A S:

J.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 7,24 eurot, moodustab rahalise karistuse summas 1086,00 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus ositi kahes osas, kohustades J.B tasuma 543,00 eurot hiljemalt 15.07.2014 ja 543,00 eurot hiljemalt 15.12.2014, lõpetades seega rahalise karistuse tasumise hiljemalt 15.12.2014. Rahalise karistuse osamakse kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB või EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100065064. Maksekorraldusele märkida selgitus: „J.B, 1-14-760, rahalise karistuse osamakse.“ KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada J.B viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista J.B-lt riigituludesse välja menetluskulu: -

532,25 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel;

-

36,00 eurot adv. Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 568.25 eurot tasuda ositi kahes osas, kohustades J.B tasuma 284,25 eurot hiljemalt 15.07.2014 ja 284,00 eurot hiljemalt 15.12.2014, lõpetades seega menetluskulude tasumise hiljemalt 15.12.2014. Menetluskulude osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ J.B , 1-14-760, menetluskulude osamakse.“ Kui rahalise karistuse või menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud J.B juhtis alkoholijoobes olles 09.11.2013 kella 01.20 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-005391 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. II Süüdistuse sisu J.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 09.11.2013 kella 01.20 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-005391 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Seega J.B, juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb käskmenetluses tunnistada J.B süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 7,24 eurot, moodustab 1086,00 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine kahes osas, s.o. vähemalt 543,00 eurot 15.07.2014 ja ülejäänud 543,00 euro tasumine hiljemalt 15.12.2014. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt J.B süüdistuses saabus kohtusse 29.01.2013. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 28.01.2014. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lg 3 omapoolset kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude ajatamiseks. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määramise kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus J.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja on seisukohal, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo toimepanemisel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava J.B karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav J.B puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja määratud tasu 36,00 eurot ja sama lõike p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 532,25 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab tasuda menetluskulud ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.