Kohtulahend

kontoriruumist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis /varastas/ osaühingule Kadaka Autokaubad kuuluvat sularaha summas 382 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 22.11.2013 kella 17.17 paiku Tallinnas, aadressil Tähesaju tee 8 asuvas BAUHAUS Eesti UÜle kuuluvas Bauhaus kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis komplekti „Valgussari LedLite 1“, maksumusega 205 eurot, komplekti „LedLite Hõbe,“ maksumusega 209 eurot, duššisuunaja „Gustavsberg“, maksumusega 49 eurot, so kaupa kogusummas 463 eurot, seejärel möödus kassast, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani G.S toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil seletas süüdistatav G.S , et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritavate süütegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on süüdistatava süü tõendatud ja süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Lühimenetluse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 07.08.2013 episood (osaühingu Kadaka Autokaubad vara vargus) Peale G.S-i süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul G.S-i süü tõendatud kannatanu osaühingu Kadaka Autokaubad seadusliku esindaja XXX (X) ütlustega, mille kohaselt asub nende ettevõte Tallinnas aadressil Kadaka tee 72. Nende ettevõtte kontoris, lauasahtlis asub metallkarp, milles sees nad hoiavad vahetusraha ja päevakassat. Karp on lukus ja võti on kontorisse ära peidetud. Tavaliselt on kassas sularaha 20 eurot. 07.08.2013 käis neil aga klient, kes maksis sularahas ning seetõttu oli neil kassas suurem summa. 07.08.2013 kell 09.15 pani ta sularaha kassakarpi ja karbi sahtlisse. Peale seda oli ta kontoris kuni kella 10ni, läks 20 minutiks kontorist välja ja tuli tagasi. Peale kontorisse naasmist tuli tema juurde ettevõtte lukk-sepp XXX , kes avaldas, et nende kontoris oli käinud mingi imelik isik ja seetõttu palus X tal kontoris olevad asjad üle kontrollida. Tema kontrollis kassat ja märkas, et nende lauasahtlis olnud kassast on puudu sularaha, kokku 382 eurot. Muud asjad olid kõik alles. Tema kahtlustab raha kadumises isikut, kes käis nende ettevõtte kontoris. Nende ettevõttel kaamerad puuduvad, kuid kaamerad on olemas kõrval asuval ettevõttel STROMAN. Nende kaameralt on näha auto, mis nende ettevõtte juures seisis. Samuti selgitas äriühingu seaduslik esindaja, et varguse momendil oli kassas 382 eurot. Vahetult enne vargust, st 07.08.2013 kella 09.15 paiku sai ta kliendilt sularahas 326,40 eurot, mille pani kassakarpi. Selle kohta on koostatud 07.08.2013 sularahaarve nr 418. Enne kassakarpi panekut oli kassas 56 eurot vahetusraha kupüürides 50 eurot, 10 eurot ja 5 eurot. Sentides oli vähemalt 6 eurot. Kannatanu esindaja on kindel, et kassas oli 56 eurot, sest 06.08.2013 peale tööpäeva lõppu luges ta raha üle (tl 2-6, 100-101). Kannatanu esindaja ütlusi varastatud sularaha summa suuruse kohta kinnitab ka Kadaka Autokaubad OÜ sularahaarve nr 418 kuupäevast 07.08.2013, millest nähtub, et klient on kõnealusel päeval tasunud 326,40 eurot (tl 11). G.S-i poolt talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist tõendavad ka XXX ütlused (tl 13-16, 112-114). XXXütluste kohaselt oli ta 07.08.2013 kella 10.30 paiku tööl oma

töökohas aadressil Tallinn, Kadaka tee 72 osaühingus Kadaka Autokaubad. Tema tegi garaažis tööd, kui kuulis ühel hetkel sahtlite sulgemise häält. Tema kõrval asunud kontorisse minnes nägi ta, et nende ettevõtte kontoris seisab umbes 35-40 aasta vanune, umbes 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, lühikeste juustega eesti keelt kõnelev meesterahvas. Vastuseks küsimusele, mis mure tal on, vastas isik, et mure on autol ja kutsus ta välja, et autot näidata. Tunnistaja läks isikuga koos välja ja vaatas sõiduauto üle. Tegemist oli tumerohelise Volvo V70ga, aastast 1997-2000, mille registreerimisnumbrit ta ei vaadanud. Sõiduki juhipoolne külg oli nö maha sõidetud, üle juhipoolse kahe ukse olid pikad kriimustused. Sõiduki eritunnuseks on alumiiniumtorudest tehtud mootori põhjakate, millest üks toru oli lahti. Kuna tunnistaja isikut aidata ei saanud, siis läks isik ära. Peale seda läks ta tagasi kontorisse ja kontrollis lauasahtlis olnud sularaha. Kuna tunnistaja ei teadnud, kas seal oli raha, siis umbes 15 minuti pärast tuli juhataja T. Lükk, kes vaatas kassat ja avastas, et sealt on puudu kassaraha. Tunnistaja märgib ka, et kõnealuse auto tunneks ta koheselt ära, isiku äratundmise osas kindlust ei avalda. 10.09.2013 teostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks aadressil Kadaka tee 72a, Tallinn hoone parkasse paigaldatud turvekaamera videosalvestus CDplaadil kuupäevas 07.08.2013. Salvestuselt on näha parklat, kus kell 10.09.18 ilmub kaamera vaatevälja sõiduauto Volvo, mis keerab kell 10.09.25 kaadris vasakule ja lahkub vaateväljast, sõiduki registreerimisnumber tuvastatav ei ole. Kell 10.10.35 ilmub sama auto vasakult kaadrisse ning sõidab pikki parklat edasi ja keerab siis vasakule (tl 17-19). Kriminaaltoimiku materjalide hulka lisatud Autoregistri väljatrükk tõendab, et rohelist värvi sõiduki Volvo V70 reg nr-ga XXXkasutaja on G.S (tl 20). 07.08.2013 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Kadaka tee 72a, Tallinn. Vaatlusprotokolli kohaselt paikneb aadressil Tallinn, Kadaka tee 72a hoone kompleks (fotod 1, 2 ja 4). Hoone Akadeemia tee poolses otsas on lükandustega OÜ Kadaka Autokaubad ruumid. Kadaka tee poolt vaadatuna on otse viilhall, mille parempooses seinas osas on videovalvekaamera. Videovalvekaamera on suunatud viilhalli ukse esisele (fotod 4, 5 ja 6). Sündmuskohaks oleva OÜ Kadaka Autokaubad ruumide uste kohal on videovalvekaamera, mis on suunatud Akadeemia tee ja Kadaka tee 72a vahelisel ala olevale metall-võrkaiaga piiratud alale (fotod 7 ja 8). OÜ Kadaka Autokaubad ruumide ustest vaadatuna on otse ruumis autotõstukid (foto nr 9). Ruumi välisuste poolt vaadatuna on paremat kätt eraldatud ruumi osa (fotod 9 ja 10). Välisuste poolt vaadatuna on eraldatud ruumi välisukseks metallraamiga klaasuks, mis on vaatluse hetkel avatud asendis (foto 10). Avatud uksest vaadatuna on paremat kätt seina ääres diivan, mille ees on diivanilaud (foto nr 11). Uksest vaadatuna on ruumis vasakut kätt nurgas kapp, millel on televiisor (foto nr 12). Uksest vaadatuna on ruumi vastas seinas avatud asendis metallraamiga klaasuks, mis suubub kontoriruumi. Kontori ruumi ukse kohal on valvesignalisatsiooni andur, mis on kahjustatud (fotod 13 ja 14). Kontoriruumis on vasakut kätt avatud asendis uks, mis suubub autotõstukiga ruumi (foto nr 17). Antud ukse juures nurgas on kontoriruumis valvesignalisatsiooni andur (fotod 17 ja 18). Kontoriruumi uksest vaadatuna on vastasseinas kapp ja riiul, millel on erinevad mootorsõidukite tarbedetailid (fotod nr 15). Kontori uksest paremat kätt on kirjutuslaud, kapp ja kontoritool (fotod nr 16 ja 19). Kirjutuslaual on erinevad kontoritarbed. Kirjutuslaual olevast neljast sahtlist kolmel on käepidemed (foto nr 20). Esimeses sahtlis on arved, deodorant ja dokumendid (foto nr 21). Teises sahtlis on sinist tooni metallist karp ja plastikust kladed dokumentidega (foto nr 22). Sinist tooni metallist karbil on kaanel metallist sang (foto nr 23), millel on rasune puutepind (foto nr 27). Rasuse puute pinnalt on võetud proovid ühest kohast kahele steriilsele vatitikule, millest esimene tikk niisutati destilleeritud veega. Proovid pakendati proovidele ettenähtud karpi, karp suleti ja varustati selgitava sildiga (pakend nr 3). Karbil olevas lukustuse lukusüdamikus oleva võtme (fotod nr 24 ja 25) päisest on võetud proovid ühest kohast kahele steriilseile vatitikule, millest esimene tikk niisutati destilleeritud veega. Proovid pakendati proovidele ettenähtud karpi, karp suleti ja varustati vastava sildiga (pakend nr 1). Karbi lukustuse kohal kaane serval on rasune puutepind (foto nr 26), kust on võetud proovid ühest kohast kahele steriilsele vatitikule, millest esimene tikk niisutati destilleeritud veega. Proovid pakendati proovidele ettenähtud karpi, karp suleti ja varustati selgitava sildiga (pakend 2).

Karbis on musta tooni plastikust süvenditega korpus (fotod 28 ja 29). Süvendites on erinevates vääringutes eurosendid (foto nr 29). Korpus on metallist karbist tõstmise teel eemaldatav. Nimetatud korpuse all karbi põhjas puuduvad esemed (fotod nr 30). Kirjutuslaua kolmandal sahtlil puudub käepide. Sahtlis on mapp, trükitud tekstiga dokumendid ja fooliumi rull (foto nr 31). Neljandas kirjutuslaua sahtlis on erinevad elektroonika seadmete detailid (foto nr 32). Sündmuskoht fotografeeriti. Sündmuskohas on siseruumides valvesignalisatsioon. Vaatlust teostati sise- ja välistingimustes ning päevavalguses (tl 21-40). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka G.S talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, märkides, et täpset kuupäeva mäletamata sõitis ta emale kuuluva autoga Volvo Kadaka teel asuva Kadaka Autokaubad ette. Tema eesmärgiks oli saada raha, mille eest narkootikume soetada. Sinna läks ta suvaliselt, teadmata, kas ta sellest kohast raha saab. Ta parkis auto autokaupade poe ette ja läks seejärel kontorisse. Kuna kontoris kedagi polnud, siis läks ta seal asuva laua juurde, kust võttis sahtlist rahakarbist sularaha. Ta lisab, et varem ta seal käinud polnud. Kui ta oli raha sahtlist ära võtnud, tuli sinna ruumi üks tööline, kellelt ta küsis alumiiniumkeevituse kohta ning kutsus selle töömehe ka õue enda autot vaatama. Töömees ütles talle, et sellist alumiiniumkeevitust neil pole ja sellepeale sõitis ta minema. Kontoris viibis ta umbes 3-5 minutit ja autos oli ta üksi. G.S selgitas ka, et raha võttes pidas ta võimalikuks, et kusagil võivad kaamerad olla, kuid ise ta neid ei märganud. Hiljem raha üle lugedes selgus, et raha oli kusagil 380 eurot, kuid täpset summat ta ei mäleta. Teo toimepanemise ajal oli ta kaine ja raha kulutas ta ära enda tarbeks. Kahtlustatavana ülekuulamisel palub G.S arvestada tema poolt varem kirjutatud puhtsüdamlikku ülestunnistust ning ta kahetseb, et sellise teo toime pani. Ühtlasi soovib ta mõistetava karistuse asendamist raviga Lootuse küla rehabilitatsioonikeskuses. Oma sõnade kohaselt on ta narkosõltlane olnud 7 aastat ja soovib sellest pahest vabaneda (tl 49-51). Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab G.S-i poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades G.S-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varastatud rahasumma kasutas ta enda tarbeks ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et G.S oleks soovinud kõnealuse raha tagastada, siis leiab kohus, et G.S-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud rahasummast kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus G.S-i ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et G.S pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 22.11.2013 episood (BAUHAUS Eesti UÜ vara varguse katse) Sarnaselt eelmise G.S-ile inkrimineeritud varguse episoodiga, tuleb ka vaatluse all oleva episoodi puhul tõdeda, et peale G.S-i enda süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul G.S-i süü tõendatud BAUHAUS Eesti UÜ kuriteoavaldusega, milles taotletakse vastutusele võtta meesterahvas, kes võttis 22.11.2013 kella 17.17 ajal BAUHAUSi kaubamajast kaupa, so valgussarja Ledlite 1 maksumusega 205 eurot, Ledlite hõbeda maksumusega 209 eurot ja Gustavsbergi duššisuunaja maksumusega 49 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 463 eurot ja jättis selle eest tasumata. Kaup tagastati kauplusele (tl 66). Ka kuriteoavaldusele lisatud ettekandest nähtub, et 22.11.2013 kell 17.17 pidas turvatöötaja XXXkinni õigusrikkuja. Turvatöötaja nägi kella 16.59 ajal, kuidas noormees peitis riiete alla ja ei tasunud eelosutatud esemete eest (tl 67-68). Menetlusse tunnistajana kaasatud XXXkohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt on ta ettevõttes Caesar turvamees ning 22.11.2013 teostas ta aadressil Tähesaju tee 8 kaupluses Bauhaus videovalvet ja kell 16.59 nägi ta punaste vahetükkidega musta värvi jope, tumedate teksapükste ja musta värvi jalatsitega ilma peakatteta noormeest. Noormees, vaadates ringi, võttis kaupluse riiulilt kaupa, mida peitis jope alla ja teksapükstesse. Seejärel, liikudes mööda saali, kohendas ta riiete alla peidetud kaupa ja vannitoamaailma osakonnas vaatas ta ennast peeglist ja kohendas jällegi kaupa. Kell 17.17 läks ta kassadest läbi millegi

eest maksmata. Seejärel peeti ta kinni. Isiku turvakontrolli käigus võeti kinnipeetu riiete alt ära valgussari Ledlite väärtusega 205 eurot, Ledlite hõbe, maksumusega 209 eurot ja Gustavsbergi duššisuunaja maksumusega 49 eurot, so kaupa kogumaksumusega 463 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Toimunu kohta on olemas ka üksikasjalik videosalvestus. Kinnipeetu isikut tal tuvastada ei õnnestunud, kuna viimane ei esitanud oma dokumenti (tl 69-71). 25.11.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks CDplaat, millel on 22.11.2013 aadressil Tähesaju tee 8 asuvas Bauhausi kaupluses tehtud videosalvestus. Videoepisoodil R4 on näha, et 22.11.2013 kell 16.59 liikus kaupluse saalis valgusriiulite vahel meesterahvas. Meesterahval on seljas tumedat värvi jope, jalas heledad püksid. Meesterahvas tuli riiuli juurde, seisis seal ja tegi midagi. Seejärel võttis ta mitu korda riiulilt midagi ja pani selle endale jope põue. Seejärel liikus ta edasi, vaatas riiulitel olevaid kaupu. Mõne aja pärast läks ta tagasi valgustiriiuli juurde, tegi midagi ja jälle võttis riiulilt midagi ja pani selle endale jope põue. Seejärel käis ta riiulite vahel edasi-tagasi, pärast läks jälle valgustiriiuli juurde ja võttis riiulilt karbi ning pani selle jope alla. Seejärel liikus ta edasi vannide osakonda (fotod 1, 2 ja 3). Videoepisoodidel R2 ja R1 on näha, et kaupluse müügisaalis liikus seesama meesterahvas. Videoepisoodil K218 ja R1 17.18 on näha, et kaupluse müügisaalis liikus seesama meesterahvas. Seejärel läks meesterahvas kassast mööda ja väljus kauplusest. Kaupluse sissepääsu juures tuli kiire sammuga meesterahva juurde turvamees ja pidas ta kinni (foto nr 4) (tl 74-76). Kahtlustatavana peeti G.S kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kinni 22.11.2013 kell 18.32 aadressilt Tähesaju tee 8, Tallinn ja ta vabastati 23.11.2013 (tl 78-81). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka G.S talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et 22.11.2013 kella 17 paiku läks ta kauplusesse Bauhaus, mis asub Lasnamäel eesmärgiga midagi varastada. Kaupluse täpset aadressi ta ei tea. Kaupluses sisenes ta müügisaali, kus käis mõnda aega ringi ja vaatas asju. Seejärel läks ta edasi LedLite riiulite juurde. Seal võttis ta riiulilt kaks pakki LedLite ́e. Võtnud pakid ära, pani ta need endale jope alla. Pärast seda läks ta edasi ja võttis duššisuunaja. Seejärel läks ta kassast mööda ja jättis kauba eest tasumata. Kohe pärast kassa läbimist pidas teda kinni kaupluse turvatöötaja ja toimetas ta turvaruumi. Seal andis ta vabatahtlikult ära tema poolt varastatud kaubad. Kinnipidamisel ta kaupluse turvatöötajatele mingit vastupanu ei osutanud ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Vargust toime pannes arvas ta, et keegi tema tegevust ei märka. Kauplusest otsustas ta kaupa varastada, et need hiljem maha müüa ja kauba müügist saadud raha eest endale süüa osta. Tal on raske materiaalne olukord, kuna tal pole tööd. Tunnistab enda süüd ja kahetseb tehtut (tl 84-87). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab G.S-i poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõrad vallasasjad, nende äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades G.S-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, et ta pani varguse toime rahaliste vahendite saamiseks ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et G.S oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauba kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et G.S-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna teo tehioludest nähtuvalt peeti G.S kaupluse kassadest möödumisel turvatöötaja poolt kinni, siis on tegemist õiguslikus mõttes varguse katsega. Samuti on kohus G.S-i ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et G.S pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on G.S-i tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on G.S-ile esitatud süüdistusaktis osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab alust Harju Maakohtu 27.05.2013 otsus nr 1-13-3435, mille kohaselt mõisteti G.S süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Osutatud kohtuotsuse kohaselt (tl 58-59) mõisteti G.S süüdi kolme varavastase kuriteoepisoodi toimepanemises, millised varavastased kuriteod olid toime pandud 2013. aastal. Käesoleval juhul inkrimineeritakse G.S-ile taas kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist 2013 aasta jooksul. Seega on G.S toime pannud rohkem kui kolm varavastast süütegu. Arvestades süüdistatava antud selgitusi kuritegude toimepanemiste kohta kahtlustatavana ülekuulamisel ja seda, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on töötu ja legaalse sisetulekuta G.S-i elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib G.S endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumisse ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on osaühing Kadaka Autokaubad esitanud tsiviilhagi varastatud raha nõudes, so summas 382 eurot. Nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus on G.S kannatanu esitatud nõuet summas 382 eurot tunnistanud ja on selle õigeks võtnud. Sellest johtuvalt leiab kohus, et osaühingu Kadaka Autokaubad esitatud hagi kuulub TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad ning ka maksu- ja tolliameti päringu vastuse kohaselt neil andmed G.S-i tulude kohta puuduvad (tl 97). Eelnevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistust kandva isiku poolt uute varavastaste kuritegude toimepanemine karistuse kandmise ajal näitab kohtu arvates ka seda, et süüdistataval endiselt legaalsed sissetulekud puuduvad, mis viitab võimatusele täita rahalist karistust. Karistusliigi üle otsustamisel tuleb osutada sellelegi, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seejuures on ta jätnud viimase kohtuotsusega talle asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tunnid suures osas tegemata (tl 107). Taaskordne G.S-ile inkrimineeritav varavastase süüteo toimepanemine annab aluse järelduseks, et eelnev põhiõigusi enim riivav karistusliik ei ole oodatud tulemit andnud ega süüdistatava edaspidist õiguskuulekust taganud. Neid asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.S-i õiguskuulekust ei ole võimalik tagada rahalise karistusega. Seega olukorras, kus isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Süüdistatav selgitas kohtuistungil

kohtule, et ta töötab Soome Vabariigis äriühingus OY XXX abitöölisena ning saab palka, mis ületab Eesti Vabariigi keskmist. Samas ei esitanud süüdistatav töösuhte ja sellest tuleneva sissetuleku saamise kohta ühtegi tõendit. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava väited alalise sissetuleku saamise kohta on tõendamata. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Samas ei olnud tegemist rünnetega väheväärtusliku vara vastu, kuivõrd ühel juhul tekitati varaline kahju 382 eurot ja teisel juhul oli eesmärgiks tekitada varalist kahju 463 eurot. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et ühel juhul tagastati varastatu kauplusele rikkumata kujul ja vargus jäi katse staadiumisse, leiab kohus, et G.S-ile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatav on kohteelsel menetlusel pärast kinnipidamisi väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et G.S-ile inkrimineeritavad kuriteoepisoodid pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust ka asenduskaristuse kandmise ajal. Seejuures pani ta pärast esimese inkrimineeritud varguse lõpule viimist toime järgmise, mis jäi katse staadiumisse ning seda ajal, mil ta oli esimeses kuriteoepisoodis kahtlustatavana üle kuulatud ja ta oli teadlik kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Samuti ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna nö süüdistatava puhtsüdamliku süü ülestunnistamist (tl 46). Seda põhjusel, et karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esimese alternatiivi mõttes on tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatav ise süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid on süüd puhtsüdamlikult tunnistanud pärast menetleja poolt saadetud kutse saamist ehk olukorras, kus menetleja poolt olid juba olulised menetlustoimingud teostatud ja piisav ja oluline tõendusteave G.S-i seotuse kohta taaskordse varavastase süüteo toimepanemise kohta kogutud. Seega ei ole võimalik sedastada karistust kergendava asjaoluna ka KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamisele ilmumist. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud ja nende võimalikule täiendavale esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav talle inkrimineeritavad kuriteod toime ajal, mil ta oli allutatud vastavalt Harju Maakohtu 27.05.2013 otsusele kriminaalasjas nr 1-13-3435 üldkasuliku töö tegemisele ja KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõuete täitmisele. Kuna käesoleval juhul inkrimineeritavad kuriteod pani G.S toime ajal, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulik töö oli ja on osaliselt jätkuvalt tegemata (tl 107) ja see olukord ei ole muutunud viimase kuu aja jooksul ning käesoleva otsusega karistab kohus G.S-i reaalse vangistusega, siis märgitu kontekstis osutab kohus KarS § 69 lg-le 7, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-le 2. Seega tuleb johtuvalt KarS § 69 lg-st 7 ja § 65 lg-st 2 mõista süüdistatavale kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täies ulatuses. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka teise astme kuriteos süüditunnistamisega kaasnev sundraha. Kohus möönab, et ankeetandmete kohaselt

süüdistataval puudus süüdistusakti koostamise ajal töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatav avaldas küll kohtuistungil, et tal on alaline sissetulek, kuid kuivõrd süüdistatav sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud, siis ei ole kohtul võimalik süüdistatava väidetega sissetuleku olemasolu kohta arvestada. Käesoleval juhul süüdistatakse G.S-i tahtliku kuriteo toimepanemises, mistõttu järeldub, et kuriteo toimepanek on olnud G.S-i enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Pealegi ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. G.S-i on eelnevalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet G.S-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tema enda kanda. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.