Kohtulahend

talle andmeid oma

Eesti

territooriumilt

lahkumiseks ja

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta P.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuks.

3 (kolmeks)

Vastavalt LS § 127 on P.R kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada P.R suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni keeldu.

tõkendina

elukohast lahkumise

Välja mõista P.R-ilt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 348 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „P.R, 1-14-1380, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

P.R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 05.01.2014.a kella 05.10 ajal Harjumaal, Keila vallas, Tallinn-Paldiski mnt 27-l kilomeetril suunaga Paldiski poole, mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Sellise käitumisega rikkus P.R liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani P.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav P.R tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut, on nõus lühimenetlusega, enda ülekuulamist ei soovi. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - tunnistaja Kaspar Monese ütlustega, et olles 05.01.2014.a kella 05.10 paiku koos patrullpolitseinik Robert Vahteriga tööl Keila vallas Tallinn-Paldiski maantee 26. kilomeetril, märkas Keila Statoili tankla kõrvale pargitud sõidukit Opel Vectra reg märgiga XXX, mis hakkas liikuma Paldiski suunas ning otsustas sõiduki peatada ja kontrollida sõidukis viibijaid. Sõiduk peatati kella 05.20 ajal Tallinn-Paldiski maantee

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et P.R tahtlikult juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.R on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Karistus on kustumata. P.R on 2 kehtivat väärteokaristust, rahatrahvid on tasumata. Rahaline karistus ei oleks kohtu arvates piisavaks vahendiks P.R mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Arvestades puhtsüdamlikku kahetsust leiab kohus, et P.R-ile võib mõista sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistuse. P.R on töökoht, ta on nõus üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus leiab, et süüdistatava isikut arvestades on käesoleval juhul võimalik reaalne vanglakaristus asendada üldkasuliku tööga, allutades P.R kontrollnõuete täitmisele kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et P.R liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et P.R ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.R varasemalt väärteokorras korduvalt karistatud erinevate liiklusseaduse rikkumiste eest, samuti on teda karistatud AS § 70 järgi. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9). Kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks P.R-ilt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Kuna karistusandmetest nähtuvalt on tegemist isikuga, kellel on kalduvus toime panna liiklusõigusrikkumisi, siis on põhjendatud vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 lisakaristuse kohaldamine P.R suhtes. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.