lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1184/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 14.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1184/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-14-1184

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.veebruaril 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 14-1184

Kohtukoosseis

Kohtunik Alari Möldre

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

S.V süüdistuses kokkuleppemenetluses

Prokuröri abi

Natalja Kutepova

Kaitsja

Arina Liskmann

Süüdistatav

S.V

KarS

§

järgi

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimati 14.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid, jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. Alates 25.07.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.V KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 12 (kaksteist) kuud. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 12 (kaheteist) kuine vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

Määrata S.V Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4 alusel on S.V kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava S.V suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista S.V-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.V , kriminaalasi 1 – 14 – 1184, sundraha“. Välja mõista S.V ́lt KrMS §-de KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.V, kriminaalasi 1 – 14 – 1184, joobeseisundi tuvastamise kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

S.V on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.07.2013.a. kella 01.20 ajal Tallinnas Mustamäe 41 juures mootorsõidukit MB R280 CDI 4Matic, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2205T kohaselt uuritaval S.V uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,97 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1/ / ja § 69 lg. 4 p. 1/ / nõudeid. Seega pani S.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 06.02.2014.a süüdistatav S.V , kaitsja Arina Liskmann ning prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 12 kuud vangistust. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 69 lg. 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 720 tundi ÜKT-d ning mille tegemise tähtajaks palub määrata 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks palub prokurör määrata S.V Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning samuti kohustada teda järgima KarS § 75 lg. 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav S.V tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.V selgitas, et 06.02.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (S.V ) ja tema kaitsja Arina Liskmann kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Natalja Kutepova ja kaitsja Arina Liskmann selgitasid samuti, et nad jäävad 06.02.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.V ́le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava S.V poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava S.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava S.V selgituse ja prokuröri abi ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.V temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 38 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks S.V ́le ilmselt üle jõu. Toimikust nähtuvalt omab süüdistatav töökohta OÜ-s Dionis AGB, seega ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdimõistetu maksejõuetuse kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb S.V ́lt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata S.V-lt väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311;

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.