Kohtulahend

poolt tema valdusest ära 40 (nelikümmend) originaalpakendis XANAX 1 mg tabletid, alprasolaam tabletti kokku massiga 5,22 grammi, mis sisaldasid kokku 0,040 grammi psühhotroopset ainet alprasolaami. Suure koguse psühhotroopse aine (alprasolaami) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Harles Luik toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Harles Luik tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tahaks karistuseks ÜKT-d. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: Maksu- ja Tolliameti veoki läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/9180 (lk 2); Harles Luige poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (lk 4-7, 10-12); Asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 13-16); Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN0976 (lk 26-27); Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 51 (lk 29-30); Tartu Maakohtu 29.10.2013 kohtuotsus (lk 32-34); Kriminaalhooldaja vastuskiri (lk 43-44, 62-63); Karisutsregistri õiend (lk 17-23) Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Veoki läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/9180 kinnitab, et 03.07.2013 kell 19:45 Tallinna Reisisadama D-terminalis Lootsi 13/4 toimunud sõiduauto Audi A6 kontrollimisel ütles H.Luik vastuseks küsimusele retseptiravimite kohta, et tal on kaasas Xanax tabletid. Reisijal ei olnud kaasas Schengeni konventsiooni artiklile 75 vastavat luba. Võeti ära tabletid 30 tk originaalblisterpakendis. H.Luik tunnistab, et Soome laevale minnes olid tal kaasas tabletid, mis oli saanud ema mehe käest. Ravimid ei olnud talle välja kirjutatud. Ravimite Eestist väljatoimetamiseks tal luba puudus. Arvas et pakendis on 30 tabletti ja mitte 40 tabletti. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Ravim „XANAX 1 mg“ koguses 40 tk on pakendatud ühte papist pakendisse. Pakendi esikülje kesk- ja paremosas kirjutatud üksteise alla XANAX; 1 mg tabletid Alprasolaam. Fotod kinnitavad, et tablette oli 40 tk. Seega on H.Luik enda ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja veoki läbivaatuse aktiga tõendamist leidnud, et D-terminalis Eestist Soome laevale suundudes oli H.Luik asjade hulgas 40 tabletti XANAX, kuid tabletid jäid Eestist Soome viimata, kuna H.Luik andis need tollikontrolli käigus vabatahtlikult välja. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN0976 kinnitab, et ekspertiisiks esitatud 40 lillat ovaalset tabletti massiga kokku 5,22 g neljas kinnises blisterpakendis, mis olid pappkarbis kirjaga „XANAX 1 mg tabletid, alprasolaam“ sisaldavad alprasolaami. Tablettides sisaldub kokku 0,040 g alprasolaami. Ka blisterpakendile on peale kirjutatud, et ravim sisaldab alprasolaami, mistõttu pidi ka H.Luik olema teadlik, et tabletid sisaldavad psühhotroopset ainet. H.Luik kinnitas oma ütlustes ka ise, et tarvitas teadlikult Xanaxit igal õhtul üks tablett. Luige ütlustest nähtub, et ta teadis, et tegemist on rahustiga („Muutusin närviliseks ning teised soovitasid mul kasutada rahusteid – Xanaxit“). H.Luik ütlused kinnitavad, et ta omandas tabletid ema mehe käest. Alprasolaam kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimuste ja korra IV nimekirja ning nende ainete puhul on tegemist psühhotroopsete ainetega, mille omamiseks ja

valdamiseks on vaja eriluba (NPALS § 3 lg 1). Harles Luigel vastav luba puudus. Samuti ei olnud tabletid kirjutatud välja H.Luigele endale, vaid ta oli need saanud ema mehe käest, kellele olid need tegelikult välja kirjutatud. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 51 kohaselt kasutatakse alprasolaami ravi eesmärgil psühhotroopse toime tekitamiseks koguses 0,5-4 mg päevas ühekordselt või mitmeks annuseks jaotatuna. Kümnele inimesele psühhotroopse toime tekitamiseks piisab 5 -40 milligrammist (0,005 – 0,04 grammist) alprasolaamist. Eksperiisikaktis nr 13E-AN0976 mainitud 40 tabletist, mis sisaldavad alprasolaami kokku 0,040 g piisab psühhotroopse toime tekitamiseks umbes 1080 inimesele. Seega kinnitab ekspertiisiakt, et H.Luige valduses olnud 40 tabletist piisas joobe tekitamiseks rohkem kui 10-le isikule Arvestades ka tablettide arvu (40) on ilmne ja igale mõistlikule inimesele selge, et tegemist on tablettide sellise arvuga, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et H.Luik omandas ja valdas psühhotroopseid aineid suures koguses. H.Luige vanust ja elukogemust (oli ka ise varem tarvitanud narkootilisi aineid) arvestades ei loe kohus usaldusväärseks H.Luige väidet, et ta ei olnud teadlik, et tablettide loata omandamine ja valdamine ning üle riigipiiri viimine on keelatud. KarS § 17 lg 3 kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine tahtlust. Põhiseaduse § 3 lg-s 2 sätestatu kohaselt on täitmiseks kohustuslikud avaldatud seadused. Kuivõrd nii karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364), Ravimiseadus (RT I 2005, 2, 4), Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (RT I 1997, 52, 834) kui ka Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu (RTL 2005, 23, 316) on avaldatud Riigi Teatajas on need õigusaktid kõigile täitmiseks kohustuslikud. Viimati nimetatud määruse §-s 8 lg 41 nimetatud Schengeni konventsiooniga (Eesti Vabariik liitus 21.12.2007) kooskõlas olev tunnistus on lingina määruse lõppu ka lisatud. Seega olid süüdistataval tagatud reaalsed võimalused avaldatud seadustest ja määrusest teada saada, et üle Eesti Vabariigi riigipiiri psühhotroopsete ainete toimetamisel on eriloa olemasolu kohustuslik. H.Luige enda ütlustest nähtub, et ta võttis teadlikult Xanax-i tabletid Soome minnes kaasa. Ta teadlikult sai ema mehe käest XANAX-i tabletid ja ta teadlikult tarvitas rahusteid („Ühe kuu olin seda kuuri juba teinud“). H.Luik oli ka teadlik, et need rahustid olid retseptiravimid, kuivõrd need olid ema mehele välja kirjutatud. H.Luik ütlustest nähtub, et ta on varem tarvitatud narkootikume, kuid kui jättis tarvitamise muutus närviliseks ja teiste soovitusel hakkas kasutama rahustit XANAX. H.Luige enda sellised ütlused kinnitavad, et ta oli teadlik, et tema poolt kasutatav ravim sisaldab psühhotroopset ainet. Kuivõrd pakendile oli kirjutatud peale, et tabletid sisaldavad alprasolaami, oli H.Luik teadlik ka millist psühhotroopset ainet need tabletid sisaldavad. Tema ütlustest nähtub, et ta võttis tablette enda närvilisuse vähendamise ehk rahunemise eemärgil, seega ta teadlikult mõjutas tablettidega end tervislikku seisundit ja oli iseenda kogemuse põhjal teadlik millist mõju need tabletid tekitavad. Eeltoodud H.Luik enda ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta tegutses süütegu (psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid omandades ja vallates ) toime pannes kavatsetult. Seega H.Luik omandades ema mehelt psühhotroopset ainet sisaldavaid tablette suures koguses ja hoides neid enda käes kuni tema kinni pidamiseni pani H.Luik toime suures koguses psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise ja valdamise s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Schengeni konventsiooni (jõustus Eesti Vabariigi suhtes 21.12.2007 ja Soome Vabariigi suhtes 25.03.2001) art 75 sätestab, et konventsiooniosaliste territooriumile saabuvatel või nende territooriumil liikuvatel reisijatel võib seoses raviga kaasas olla narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, tingimusel et nad iga kontrolli puhul esitavad elukohariigi pädeva asutuse poolt antud või tõestatud tunnistuse.

Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” § 8 lg-t 42 kohaselt peab isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni konventsiooniosalises riigis, iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus. Alprasolaam on kantud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja nr IV. NPALS § 4 lg 5 kohaselt võib IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid välja vedada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. NPALS § 2 p-i 1 kohaselt on sisse- ja väljavedu muuhulgas ka nimetatud ainete toimetamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi. Väljaveoks on vajalik Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti poolt antav ühekordne kindlaks määratud kehtivusajaga väljaveoluba (NPALS § 2 p 5), kui isiklikuks tarbimiseks lubatud kogused ületavad sotsiaalministri määrusega kehtestatud ülempiiri (RavS § 25 lg-d 1 ja 4). Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrusega nr 31 kehtestatud "Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu" § 8 lg 41 kohaselt võib isik, kelle püsiv elukoht on Eestis ja kes soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võtta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus. H.Luik ütlustest nähtub, et tal puudus psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite üle riigipiiri toimetamise puhul nõutav tunnistus. Retseptiravimid ei olnud talle endale välja kirjutatud ja ta teadlikult võttis need ravimid endaga Soome kaasa. H.Luik väide, et ta ei olnud teadlik, et ravimeid ei tohi ilma loata üle riigipiiri toimetada ei ole eluliselt usutav. Igale täiskasvanud inimesele on üldteada asjaolu, et tarvitada tohib ainult neid retseptiravimeid, mis arst on inimesele personaalselt välja kirjutanud. H.Luik oli teadlik, et tal puudus nende ravimite omamiseks ja tarvitamiseks igasugune luba. H.Luik oli ka teadlik, et XANAX tabletid sisaldavad alprasolaami (see oli pakendil kirjas) ja need tabletid omavad psüühikale rahustavat toimet (vähendab närvilisust). On iga isiku enda kohutustus tutvuda enne reisi tollieeskirjadega ja selgitada välja, mida ei tohi üle riigi- või tollipiiri viia ja millised asjad (esemed/ained) vajavad eriluba. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates H.Luik ütlused, et ta ei teadnud eriloa vajalikkustest ravimite üle riigipiiri toimetamiseks, ennastõigustavad, palajasõnalised ja antud soovist vabaneda vastutusest. H.Luik ei ole eitanud, et tal puudus psühhotroopse ravimi üle riigipiiri toimetamiseks luba. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et H.Luigele oli väljastatud psühhotroopset ainet sisaldavate tablettide üle riigipiiri toimetamiseks vajalik luba. Eeltoodust tulenevalt H. Luik ei olnud NPALS §-de 2 ja 4 tähenduses narkootilise või psühhotroopse aine väljaveoks õigustatud isik, kuna psühhotroopset ainet alprasolaam sisaladvad tabletid ei olnud välja kirjutatud talle. Harles Luigele ei olnud arsti poolt määratud ravikuuri, mis õigustaks alprasolaami sisaldavate tablettide XANAX tarvitamist ja endaga kaasa Soome Vabariiki võtmist. Samuti puudus Harle Luigel nõutav Ravimiameti eriluba psühhotroopsete ainete kaasavõtmiseks Eestist välja reisimisel. Veoki läbivaatuse akt ja H.Luik enda ütlused, mille kohaselt ta oli Soome tööle minemas ja ootas laeva peale laskmist, kui autot kontrollides andis küsimise peale välja retspetiravimi XANAX tabletid, mis sisaldasid psühhotroopset ainet, kinnitavad H.Luik soovi ületada Eesti Vabariigi riigipiir. Riigipiir jäi tal ületamata temast mittesõltuvatel põhjustel, kuivõrd ta peeti tollikontrolli käigus tablettidega kinni ja tabletid võeti temalt ära.

KarS § 392 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita kauba (psühhotroopse aine) üle riigipiiri toimetamise eest. Kuna H.Luigel puudus psühhotroopseid aineid sisaldavate tablettide üle riigipiiri toimetamiseks nõutav luba ja ta oli laevale minemas eesmärgiga ületada koos tablettidega riigipiir, alustas ta KarS § 392 sätestatud kuriteo toimepanemist, mis jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. H.Luik eitab tahtlikult tablettide üle riigi piiri toimetamist ja väidab, et see toimus teadmatusest. Psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid tarvitav isik, peab olema teadlik ravimite omamise ja hoidmise korrast, mistõttu pidi ka H.Luik teadma, et psühhotroopset ainet sisaldavate tablettide üle riigipiiri toimetamiseks on tal vaja eriluba. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise ja möönab seda. Reisides psühhotroopseid aineid sisaldavate tablettidega üle riigipiiri ja teades, et tal puudus nende tablettide üle riigipiiri toimetamiseks nõutav luba, ei tunnetanud H.Luik, et tema sellise käitumisega võib saabuda kindel tagajärg, vaid ta jättis võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, mööndes sellega igasugust võimalikku tagajärge. Seega pani H.Luik psühhotroopseid aineid sisaldavate tablettide üle riigipiiri toimetamise katse toime kaudse tahtlusega. Oma sellise tegevusega pani Harles Luik toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o eriluba nõudva kauba üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. H.Luik on süüvõimeline ning KarS 2. ptk

kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (lk 32-34, 17-23), tal on olemas kindel elu- ja töökoht, ning tal on kindel sissetulek, perekond ja tema ülalpidamisel on alaealised lapsed. H.Luige poolt käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud katseajal, mis iseloomustab H.Luige suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud H.Luigele piisavat mõju ning ei ole mõjutanud H.Luike õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kuna H.Luik psühhotroopsete ainete käitlemisel ei tegelenud psühhotroopsete ainete edasiandmise ja vahendamisega, vaid omandas ja valdas neid üksnes isiklikuks otstarbeks, on tema süü võrreldes teiste kohtupraktikas esinenud psühhotroopsete ainete käitlemise juhtudega väike, mistõttu on teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras. H.Luigele mõisteti Tartu Maakohtu 15.02.2011 otsusega karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Seega on H.Luige poolt 03.07.2013 toimepandud kuriteod sooritatud katseajal, mistõttu tuleb liitkaristuse mõistmisel pidada silmas KarS § 65 lg 2 sätteid. H.Luike on karistatud ka 29.10.2013 Tartu Maakohtu otsusega, millega on liitkaristuseks määratud 1 a 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mis on asendatud ÜKT-ga. Kuna käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on H.Luige poolt sooritatud enne Tartu Maakohtu 29.10.2013 kohtuotsust tuleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda KarS § 65 lg 1 sätetest ning arvestada H.Luik poolt juba sooritatud ÜKT tunnid liitkaristusest maha. Riigikohus on lahendi 3-1-2-83-12 p 10 sedastanud, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse KarS § 69 sätteid just KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. Eeltoodust johtuvalt nõustub kriminaalkolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Arvestades eeltoodud seisukohaga ja asjaoluga, et H.Luik oli käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal vabastatud tingimisi 1 aasta 3 kuu ja 28 päevase vangistuse kandmisest ning käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus talle katseajal sooritatud kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust (mida vähendatakse § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra) on välistatud H.Luigele mõistetud karistuse asendamine KarS § 69 sätete alusel üldkasuliku tööga, kuivõrd ilma KarS § 238 lg2 arvestamata vangistus kokku ületaks kahte aastat. Eeltoodust tulenevalt ja kuna liitkaristus tuleb mõista viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmisega, tuleb H.Luigele mõista käesoleva kohtuotsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 29.10.2013 kohtuotsusega mõistetud karituste liitmisel karistuse osalise suurendamisega liitkaristuseks reaalne vangistus 2 aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus s.o 50 päeva (100-le üldkasuliku töö tunnile vastab 50 päeva vangistust) ja lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse vahend, aine või ese kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuna psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite omamiseks ja üle riigipiiri toimetamiseks puudus Harles Luigel vajalik luba, kuuluvad need konfiskeerimisele ja hävitamisele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot ja ekspertiisikulu 179 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Tartu Maakohtu 29.10.2013.a poolt Harles Luik suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 29.10.2013.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha II astme kuriteo eest 480 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24- 11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Harles Luik menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha I astme kuriteo eest 887.50 eurot tuleb vähendada juba varasema otsusega väljamõistetud 480 euro võrra ja käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus sundrahana välja 887.50- 480 eurot s.o 407.50 eurot, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör vastu ei vaielnud. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes KrMS § 306, 310, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Harles Luik KarS § 184 lg 1 järgi. Süüdi tunnistada Harles Luik KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust osaliselt 29.10.2013 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus s.o 50 päeva ja lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista Harles Luigelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 887.50- 480 eurot s.o 407.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 216 eurot ja ekspertiisikulu 179 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse.

Sundraha, koopiakulud, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bankis (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Harles Luik, 1-14-1013, menetluskulud.“ Kohustada Harles Luike tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66.91 eurot Asitõend pakend ja tabletid (asuvad EKEI-s) - hävitada

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.03.2014 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.