Kohtulahend

tähendab 3,0 promilli suurust joovet. Seega on hooldusalune rikkunud kohtu poolt pandud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. Z.P selgitusest nähtub, et ta oli läinud kõrvalmajja suitsu küsima oma tuttava käest, kuid seal tekkis sõnavahetus, mis päädis sellega, et hooldusalusele väidetavalt võõras mees teda ründas ning teda peksti käte ja jalgadega näo piirkonda. Seejärel oli hooldusalune läinud koju ning võtnud valu vaigistamiseks 2 klaasi viina (200 grammised), võib-olla ka rohkem. Valu jätkumisel pöördus ta kiirabi poole abi saamiseks. Z.P tunnistab kohustuse rikkumist. Kriminaalhooldusametnikuga on hooldusalusel katseaja jooksul toimunud 15 kohtumist. Registreerimisele ilmumisega ei ole hooldusalusel probleeme olnud. 07.02.2014 seisuga ei kajastu karistusregistris uusi rikkumisi. Kriminaalhooldusametnik hindab katseaja kulgemist mitterahuldavaks, sest isik on rikkunud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Hooldusalune, olles teadlik oma õigustest ja kohustustest, rikkus katseajal oma kohustust teadlikult. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut pikendada katseaega 3 kuu võrra sellega, et viia hooldusalusega läbi täiendavaid vestlusi alkoholi tarvitamise ja riskikäitumise vahelistest seostest ning mõjust hooldusaluse käitumisele. Selle aja jooksul on hooldusalusel võimalus osaleda ka sotsiaalabiprogrammis. Samuti on see võimalus hooldusalusel näidata, et ta on aru saanud kohtu määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning et ta suudab kohustust täita. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Merike Tartu erakorraline ettekanne Z.P-le määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune Z.P rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Z.P tuvastati 01.02.2014 Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonnas 3,0 promilli suurune joove. Z.P tunnistas kriminaalhooldusametnikule, et jõi 01.02.2014 viina, et valu vaigistada. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et lisakatseaeg annab Z.P-le võimaluse näidata, et ta ikkagi on suuteline talle pandud kohustust täitma. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Merike Tartu erakorraline ettekanne nr 59614 07.02.2014 rahuldada. Pikendada Z.P-le (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-6584 18.07.2013 KarS § 424 järgi määratud kaheksateist kuulist katseaega kolme kuu võrra. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.