Kohtulahend

1-14-689 seitse) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista A. Ježovilt riigituludesse sundraha 887,50 eurot ja menetluskulud 412,05 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Aleksander Ježov, 1-14689, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse Harju Maakohtule 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Aleksander Ježovi süüdistatakse selles, et tema 14.11.2013.a. kella 16.40 ajal Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris lõi kannatanule XXXühel korral jalaga vastu pead, seejärel õllepudeliga vastu pead ning kaks korda rusikatega vastu keha, rinna piirkonda. Antud löökide tagajärjel kukkus kannatanu põrandale, misjärel lõi Aleksander Ježov maas lamavat kannatanut vähemalt viiel korral jalgadega kannatanule vastu keha. Oma tegevusega põhjustas Aleksandr Ježov kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused- vastavalt ekspertiisiaktile XXX esinesid XXX järgmise tervisekahjustused: põrutushaav vasakul kulmul, nahamarrastus otsmikul, kopsude põrutus, parempoolse IX roide murd koos traumaatilise õhkrinnaga, rindkere pindmised hulgivigastused ning nahamarrastus vasakul labakäel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, sh löökidest rusikaga, jalaga. XXX tuvastatud rindkeretrauma (kopsude põrutus, roide murd koos traumaatilise õhkrinnaga, rindkere pindmised hulgivigastused) on eluohtlik tervisekahjustus. Põrutushaav vasakul kulmul ning nahamarrastused otsmikul ja vasakul labakäel ei ole eluohtlikud tervisekahjustused ja paranevad 4 nädala piirides. Seega Aleksander Ježov, raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-14-689 Süüdistatav Aleksander Ježov tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetluse kohaldamisega, soovis kohtuistungil anda ütlusi kuriteo kohta ning väitis, et lõi kannatanut kätega rindkeresse, kuid ei peksnud kannatanut peale kukkumist. Keegi peale tema kannatanut ei peksnud. Kannatanu viidi kiirabisse. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et A. Ježovi süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole, et süüdistatav viibis 14.11.2013 Tallinnas, XXX korteris koos kannatanu ja tunnistajatega, koos tarvitati alkoholi ning süüdistataval tekkis kannatanuga konflikt väidetava õlle varguse pärast, mida süüdistatav asus vägivallaga lahendama. Kannatanu XXX ütluste kohaselt läks ta oma sõbra Valentin Ivanovi palvel Aleksandri nimelisele mehele appi kolimistöödele Tallinnas, XXX asuvasse korterisse. Peale töö lõppu 14.11.2013 pakkus Aleksander viina, mida joodi köögis. Kannatanul hakkas alkoholist halb ja ta läks magamistuppa, kus heitis voodisse pikali. Sinna tuli Aleksander, kes hakkas teda süüdistama õlle varguses. Kannatanu ja Aleksandri vahel tekkis tüli, mille käigus Aleksander lõi teda, edasisest mäletab kannatanu ainult seda, et ta oli pikali põrandal ja Aleksander lõi teda jalgadega paremale poole keha piirkonda vähemalt viis korda. Kannatanu kaotas teadvuse, kui ta toibus, siis oli ta XXX autos koos XXXga, käed olid verised, pea valutas ja kõrvast jooksis verd. XXX helistas politseisse, koos politseiga jõudis kohale kiirabi. Kannatanu viidi Mustamäe haiglasse. /tl 3-5,1014/. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt palus ta oma tuttavat XXX appi oma sõbrale Aleksander Ježovile kolimistöödele Tallinnas, XXXasuvas korteris. 14.11.2013.a. peale tööde lõppu pakkus A. Ježov neile viina, samas oli veel XXX. XXXjäi purju ja läks magamistuppa magama. A. Ježov läks viina järele, tagasi tulles avastas ta, et külmkapist on kadunud kaks purki õlut, läks magamistuppa, leidis õllepurgid X taskust, tiris X kööki, kus lõi teda ühe korra jalaga vastu nägu vasaku kulmu piirkonda. X kukkus löögi tagajärjel maha, Aleksander lõi teda mitu korda jalaga vastu rindkeret, samuti lõi õllepurgiga X vastu pead. Igor tiris Aleksandri eemale, tunnistaja ja X läksid korterist ära. Kuna X hakkas halb, kutsus tunnistaja politsei ja kiirabi. X viidi kiirabiga haiglasse, politsei pidas Aleksandri kinni /tl 38-41/. Tunnistaja Xxxütluste kohaselt aitas ta 14.11.2013.a. Aleksandr Ježovi kolimistöödel Tallinnas, XXXasuvas korteris, samuti olid abiks Valentini nimeline mees koos X nimelise mehega. Peale tööde lõppu pakkus A. Ježov neile viina. XXX läks magamistuppa magama. A. Ježov läks viina järele, tagasi tulles avastas ta, et külmkapist on kadunud kaks purki õlut, läks magamistuppa, tuli koos X kööki, kus lõi teda ühe korra jalaga vastu pead ja õllepurgiga vastu pead. X kukkus löögist maha, Aleksander hakkas X väga julmalt jalgadega üle kogu keha ja vastu pead peksma, samuti peksis ta X rusikatega vastu keha rinna piirkonda. Tunnistaja püüdis Aleksandrit peatada, kuid see ei õnnestunud ja Aleksander jätkas X peksmist. Siis aitas XXX X püsti tõusta ja nad lahkusid korterist. Kui Aleksander peksis X, siis oli tal jalas poolsaapad /tl 42-45/. Lisaks tunnistajate ütlustele kinnitab süüdistatava süüd ekspertiisiaktis nr XXX antud eksperdiarvamus, mille kohaselt XXX tuvastati tervisekahjustused – põrutushaav vasakul kulmul, nahamarrastus otsmikul, kopsude põrutus, parempoolse IX roide murd koos traumaatilise õhkrinnaga, rindkere pindmised hulgivigastused ning nahamarrastus vasakul labakäel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal - 14.11.2013 – löökidest kõva tömbi esemega, sh löökidest rusikaga, jalaga. XXX tuvastatud rindkeretrauma (kopsude põrutus, roide murd koos traumaatilise õhkrinnaga, rindkere pindmised hulgivigastused) on eluohtlik tervisekahjustus. X Konsol tuvastatud tervisekahjustused – põrutushaav vasakul kulmul ning nahamarrastused otsmikul ja vasakul labakäel ei ole eluohtlikud kehavigastused. /tl 25, 2629/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud ka järgmiste

1-14-689 kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - kannatanu XXX läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, fotografeeritud on 14.11.2013.a. kannatanul nähtavaid vigastusi – haav vasakul kulmul, laubal marrastus, vasaku kõrva juures hüübinud veri, vasakul käel nimetissõrme marrastus /tl 6-9/; - väljavõttega SA PERH haigusloost nr XXX, mille kohaselt viibis XXX ravil 14.11.2013 kuni 17.11.2013.a kliinilise diagnoosiga – traumaatiline pneumotooraks (õhkrind), rindkere pindmised hulgivigastused, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, roidemurd../tl 15-16, 21-23/; - asitõendi vaatlusprotokolliga, vaadeldud on CD-plaadil olevat kõnesalvestist 14.11.2013, mille kohaselt seoses peksmisega XXX kutsutakse kohale politsei /tl 34-36/; - 14.11.2013.a. indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millega tuvastati Aleksander Ježovil joove 1,57 mg/l kohta /tl 47/; - kahtlustatav Aleksander Ježovi ütlustega, milles tunnistab kuriteo toimepanemist /tl 54-58, 6164/. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et Aleksander Ježov, tegutsedes otsese tahtlusega, peksis kannatanut jalgade ja rusikatega pea, keha ja rinnapiirkonda ja põhjustas löökidega kannatanule füüsilist valu ning erinevad tervisekahjustused, sealhulgas eluohtliku tervisekahjustuse. Lüües isikut jalaga pähe ja kehasse sellise intensiivsusega, et löök põhjustas kukkumist, jätkates maaslamava kannatanu peksmist jalgadega kehasse, pidi lööja ette nägema mistahes vigastuse, mis tekib löögi tagajärjel. Seega esineb süüdistatava tegevuse ja kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos ning kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustus on tekkinud süüdistatava tegevuse tagajärjel. Aleksander Ježovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule, so KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 näeb sanktsioonina ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). A. Ježovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Aleksander Ježov on kriminaalkorras karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, karistus on kustunud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (kannatanu jõhker peksmine jalgadega, mille lõpetas üksnes tunnistaja sekkumine) ja süüdistatava isikut leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb A. Ježovi karistada reaalse vangistusega, kuid karistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedusse. Kaitsja taotles jätta karistus tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. A. Ježovi puhul ei selliseid erisusi ei ole tuvastatud. A. Ježovi on varasemalt raske isikuvastase kuriteo eest karistatud pikaajalise vangistusega, kuid isegi see karistus ei ole mõjutanud süüdistavat kuritegude toimepanemisest loobuma. Seega on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. A. Ježovi poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks antud asjas on KrMS

1-14-689 § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 tasu koopiate eest, samuti KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.