Kohtulahend

kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.O käitumiskontrolli perioodi kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli tegemiseks määrati J.O üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 03.10.2013.a. 09.12.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi kohtule erakorralise ettekande J.O kohta, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu registreerimisele ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 21.10.2013.a on hooldusalune selgitanud üldkasuliku töö tegemata jätmist sellega, et oli haige (ei esitanud arstitõendit) ning 19.11.2013.a sellega, et elukaaslasexxxxxxxxxxxxon raskusi suhtlemisel. J.O pidi asuma üldkasulikku tööd tegema SA Jõgeva Haigla juures, kus esimene kokkusaamine pidi olema 15.10.2013.a, kuid hooldusalune kohale ei ilmunud ega teavitanud mittetulemise põhjust. 16.10.2013.a teostatud kodukülastuse käigus ilmnes, et J.O elab uues kohas. J.O elukoha muutmiseks luba ei küsinud. 21.10.2013.a koostas avalduse elukoha muutmiseks ning isikule koostati uus üldkasuliku töö sooritamise ajakava. Ka seda ajakava hooldusalune ei asunud täitma. 04.11.2013.a kodukülastust teostada ei õnnestunud ning 07.11.2013.a ei reageerinud ilmuda talitusse. 14.11.2013.a tabas kriminaalhooldaja hooldusaluse juhuslikult tee peal ning 19.11.2013.a toimunud kohtumisel talituses andis lubadusi koju tagasi kolimiseks ja uue ajakava planeerimisele ilmumiseks, kuid käesoleva ajani ei ole J.O kohtumisele ilmunud. Hooldusalune on sidunud end naisega, kes kasvatab oma väheste toimetulekuoskustega 5 last (2 elavad vanaemaga). Elatakse 2-toalises korteris, kus ühes toas elab tema koos elukaaslase ja 3 lapsega ning teises kaasüüriline xxxxxxxx. Katseajal on politsei poolt fikseeritud 3 intsidenti, mis viitavad alkoholi tarvitamisele, sh ühel korral fikseeritud alkoholijoove. 06.10.2013.a teavitas xxxxxxx, et alkoholijoobes J.O ei anna talle tema 10aastast õde kätte, kui politseipatrulli sekkumisel sai laps vanaema juurde minna. 27.10.2013.a pöördus J.O ise Jõgeva politseijaoskonda, kui olevat saanud noormeeste käest peksa ning alkoholijoobeks mõõdeti 1,07 mg/l. 27.11.2013.a teavitas J.O, et xxxxxxxxxxx käib joomine ja seal on ka alaealisi, kuid patrulli saabudes ei olnud seal enam lärmi ega alaealisi. J.O enda sõnul on korteris tihti võõrad inimesed ja tarvitatakse alkoholi, tülid elukaaslasega on sagedased ja ta kahetseb enese sidumist xxxxxxxxxxx Käesoleva ajani ei ole midagi muutunud. J.O ei ole teinud mingisuguseid pingutusi käitumiskontrolli nõuete, kohustuse täitmiseks ning hoiab ilma põhjuseta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Alates katseaja algusest on selleks piisavalt aega olnud, seda enam, et ta ei ole seotud ühegi kindla töölepinguga. Kriminaalhooldaja tegi KarS 69 lg 6 alusel ettepaneku pöörata täitmisele J.O-le mõistetud 7 kuud vangistust. Kohus pidas asjas kohtuistungi 30.12.2013.a, kus J.O tuvastati politseipatrulli poolt alkoholijoove 0,36 mg/l. J.O tunnistas, et jõi eelmisel päeval palju siidrit ning sai aru, et kohus ei pea istungit joobes isikuga. Nentis, et talle anti võimalus kanda karistust vabaduses ning ei ole asunud üldkasulikku tööd tegema, kuid elu on raske ja pärast lahutust on veel raskem. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus pidas asjas uue kohtuistungi 07.01.2014.a, kus J.O esitas dr. xxxxxxxx teatise selle kohta, et J.O on 2013.a maikuus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Psühhiaatri poole pöördus, kuna on raske. Hetkel on suhted elukaaslasega head. Varasemalt on tarbinud ravimeid ning seejärel ei tarbinud alkoholi, kuid nüüd ei tule iseseisvalt toime sellega. Nentis, et on

2 (4)

rikkunud kohustust ning ei ole üldkasulikku tööd teinud ja on valmis võtma selle eest vastutuse. Samas avaldas ka soovi muude võimaluste osas ning soovi edaspidi üldkasulikku tööd teha. Kriminaalhooldaja sõnul on koostatud kaks ajakava, kuid pärast teist hoidis hooldusalune kõrvale ning kohtumine toimus alles kodukülastusel. Kohus lükkas asja arutamise edasi üheks kuuks, et J.O oleks võimalus teha üldkasulikku tööd ja näidata, et suudab täita kontrollnõudeid. Kohus pidas asjas kohtuistungi 11.02.2014.a, J.O ilmus istungile ilmsete joobetunnustega ning kontrollimisel tuvastati politseipatrulli poolt alkoholijoove 0,35 mg/l. J.O tunnistas, et tarbis eelmisel õhtul viina koos sõbraga ning tal on alkoholiprobleemid. On pöördunud psühhiaatri poole ning mõelnud alkoholiravile. Samas tunnistas, et ei ole midagi ette võtnud selleks. Töökohta ei ole ning elab vanemate kulul ja ei tea, mille eest ravile läheks. Tegelikult on tarvitanud alkoholi viimased 2 päeva. Kriminaalhooldaja leidis, et käesolevalt võiks kaaluda J.O üldkasuliku töö tegemise jätkamist, kuna nüüd on süüdimõistetu asunud tunde tegema ja selleks on ta võimeline. Lisaks tegi kriminaalhooldaja ettepaneku alkoholismivastase ravi määramiseks kohustusena. Perioodil 09.-24.01.2014.a sooritas J.O 95 tundi üldkasulikku tööd. 03.02.2014.a pidi jätkama üldkasuliku tööga, kuid teavitas, et on haige (arstitõendit ei esitanud). 09.02.2014.a oli süüdimõistetu elukohta politsei väljakutse, kuna laps ei saanud koju sisse. Politsei käis kohal ja J.O olevat joobes olnud, kuid seda ei protokollitud. 10.02.2014.a käis politsei uuesti kohal ja ka sel korral tuvastati J.O joove, mis on ka fikseeritud (esitas tõendi).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja esialgne taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kriminaalhooldaja on esialgselt erakorralises ettekandes leidnud, et J.O-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, kuid arvestades asjaolu, et hooldusalune on alustanud üldkasuliku töö tegemist, on muutnud kohtuistungil oma taotlust ning palunud määrata lisakohustusena pöörduda alkoholismivastasele ravile. J.O on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 27.10.2013.a mõõdeti alkoholijoobeks 1,07 mg/l. Samuti on hooldusalune kahel korral ilmunud kohtuistungile alkoholijoobes, s.o 30.12.2013.a 0,36 mg/l ja 11.02.2014.a 0,35 mg/l. Kohtuistungil on nimetatud rikkumisi tunnistanud ja jõudnud seisukohale, et tal on alkoholiprobleem. Samas on tõdenud, et probleemiga tegelenud ei ole. Varasemalt on pöördunud psühhiaatri poole ning saanud ravimeid alkoholitarvitamise lõpetamiseks, kuid on leidnud, et saab ise hakkama, mistõttu on lõpetanud ravi. Ka käesolevalt on pöördunud psühhiaatri poole ning kohtuistungil avaldanud, et soovib võimalust kanda karistust vabaduses ja minna alkoholismivastasele ravile, mille rahastamiseks peab enne tööle minema. J.O ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust ilmuda registreerimisele. Kohtule nähtub, et süüdimõistetu on hoidunud kõrvale kokkulepitu aegadel kriminaalhooldusosakonda ilmumisest. Samuti ei ole ta olnud alati kättesaadav oma elukohast, sh on algselt elukohta vahetanud ilma kriminaalhooldaja loata. Ka ei ole ta olnud kriminaalhooldajale kättesaadav telefonilt. Selgitusena on toonud välja haiguse ning raskused elukorralduses. Haiguse kohta arstitõendeid esitanud ei ole, Lisaks eeltoodule ei ole kriminaalhooldusalune pidanud kinni temale koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavast. J.O ei ole ilmunud juba esimesele kohtumisele üldkasuliku töö

3 (4)

sooritamiseks. Tema suhtes on koostatud kaks tööde teostamise ajakava, kuid neid täitma ei asunud. Alles pärast 07.01.2014.a toimunud kohtuistungit, s.o nelja kuu möödumisel kohtuotsuse tegemisest, on hooldusalune asunud täitma üldkasulikku tööd. Käesolevaks ajaks on sooritatud kokku 95 tundi. Samas on näha, et juba 03.02.2014.a, kui pidi jätkama üldkasuliku töö tegemist, on teavitanud haigusest, arstitõendit esitanud ei ole. Kohtule selgitas ta, et arstitõendit ta esitada ei saa, kuna tal puudub tervisekindlustus ja tõendi eest oleks tulnud raha tasuda, mida tal ei ole. Samas nähtub uuritud tõenditest, et samal ajal on J.O jätkunud raha alkoholi tarvitamiseks. Oma põhjendustes kontrollnõuete täitmatajätmise kohta on J.O tuginenud peamiselt perekonnaprobleemide olemasolule ning rahaliste vahendite puudumisele. Samas ei ole isik asunud tööle ega tööd otsima ning nentinud, et elab vanemate kulul. Seega ei ole hooldusalune motiveeritud ning tal puudub tahe oma elukorralduse muutmiseks. Samuti on kohus andnud J.O-le võimaluse näidata, et suudab täita kohtuotsusega pandud kohustusi, kuid vaatamata sellele ei ole suutnud täita KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatut, vaid on jätkanud süstemaatiliselt alkoholi tarvitamist. Kõik eelnev näitab kohtu arvates, et J.O on suhtunud hoolimatult temale antud võimalusse kanda mõistetud karistust vabaduses. Käesolevalt ei nähtu kohtule mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist ning registreerimiskohustuse täitmist. Samuti on isik jätkanud alkoholi tarvitamist ning ilmudes kohtuistungile joobeseisundis näitab isiku ükskõiksest suhtumist nii õiguskorda üleüldiselt kui ka temale määratud kohustustesse ja karistusse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja esialgne ettepanek J.O-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et J.O-le ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja andmetel on süüdimõistetul sooritamata talle asenduskaristuseks määratud 420-st tunnist kohtuistungi ajaks 325 tundi ehk sooritatud on 95 tundi. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on J.O-le karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 5 kuud 12 päeva vangistust (325 : 2 = 162,5 päeva = 5 kuud 12 päeva). Vangistuse kandmiseks tuleb J.O pärast kohtumääruse jõustumist ilmuda kohtu poolt määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.