Kohtulahend

P.A-lt

ära võtta

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.A loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

P.A süüdistatakse selles, et tema 27.12.2013 kella 02.02 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Saha–Loo teel mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 3958T kohaselt P.A-lt võetud veres tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,84 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani P.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.A süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 4

kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus 3-aastase katseajaga tingimisi täitmise pööramata. Lisakaristusena, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, võtta süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav taotles menetluskulude tasumist osade kaupa 6 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.A tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.