Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu M.V süüdistatakse selles, et tema 20.10.2013 kella 01.00 kuni 02.00 vahelisel ajal lõi Tartu linnas Riia 4 asuva piljardiklubi Baribal ruumides ühel korral rusikaga R.S. parempoolse põsesarna piirkonda, millega tekitas R.S. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema silmaümbruse piirkonna põrutuse. Sellega pani M.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja löömise. Lisaks süüdistatakse M.V selles, et tema 20.10.2013 kella 02.25 ajal lõi Tartu linnas Riia 4 asuva piljardiklubi Baribal ees ametikohustusi täitvat võimuesindajat Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseinikku Enri Metsa, kes üritas M.V politseibussi paigutada, peaga ühel korral näopiirkonda. Löömisega tekitas M.V Enri Metsale füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude murru. Sellega pani M.V toime KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.10.2013-21.10.2013 karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui M.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et M.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.V süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole esitatud. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas M.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 84 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532 eurot 50 senti (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. M.V on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et M.V-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid ositi vastavalt tema maksevõimele 10 kuu jooksul, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu. M.V puudub kindel töökoht, tema sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.