1-13-8029/12 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Harju Maakohtu 01. augusti 2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 3kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on N. B korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei olnud tal võimalik süüdimõistetu vabastamisjärgseks elukohaks märgitud kohta kodukülastust teha, kuna kontaktisikuks märgitud süüdimõistetu ema ei soovinud ennetähtaegsest vabastamisest rääkida ega kriminaalhooldusametnikuga kohtuda. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. Eelnevalt on temale kohaldatud tingimisi vangistust ning vangistus tuli täitmisele pöörata, sest N.B hoidis kõrvale kohtu poolt temale määratud üldkasulikust tööst, samuti ei tulnud registreerimisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad N.B soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ja jätkata oma elu seadusekuulekalt, on kindel et leiab tööd. Ta kinnitas, et tal on juriidiline haridus ning ta tegeles äriga ning soovib jätkuvalt äriga tegeleda. Prokurör Margit Luga kohtule esitatud kirjalikus arvamuses N.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta põhjusel , et kriminaalhooldus on isiku puhul ebaõnnestunud ning pool karistust on veel kandmata, samuti puudub vabanedes kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on N.B kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui kuus kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ta kannab karistust kelmuse eest, millega tekitas teisele isikule suure kahju. N.B puhul on positiivne vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumine ning kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga vestlustel osalemine. Samas aga peab kohus arvestama, et teda

on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta teist korda. Temale on kahel korral mõistetud rahalist karistust, mis ühel korral asendati tasumata jätmise tõttu üldkasuliku tööga ja hiljem pöörati ka vangistusena täitmisele, kuna süüdimõistetu ei järginud üldkasuliku töö tegemise nõudeid. Samuti on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud varem tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kohus lähtub N.B kohta iseloomustavatest andmetest ennekõike Tallinna Vangla 08.01.2014 koostatud iseloomustusest. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime nii varavastase iseloomuga kuritegusid, mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis kui ka karistuse täitmise vastase süüteo. Seega ei ole tema varasem õigusvastane käitumine olnud üheliigiline, vaid on kujutanud ohtu erinevatele õigushüvedele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt seostab süüdimõistetu oma kuritegude põhjuseid pigem väliste asjaolude kui oma tahteliste omaduste puudustega. Riskiteguriks on tema puhul liigne keskendumine materiaalsetele väärtustele, oskamata seejuures analüüsida kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Samuti ei näe süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest tulenevat ohtu, kuigi on varem pannud toime otseselt alkoholi tarvitamisega seonduvad süüteod. Seega on kohtul alust arvata, et süüdimõistetu hinnangud ja hoiakud oma varasema eluviisi osas ei pruugi olla päris adekvaatsed ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega kooskõlalised. Näiteks ilmestab süüdimõistetu kohatist väärsuhtumist kohtu hinnangul hästi asjaolu, miks ta ei soovi asuda ametlikule tööle – kuna sel juhul tuleb maksta riigile makse, samas kui võimalik on saada ka erinevaid sotsiaaltoetuseid. Selliselt on vangla iseloomustuses kirjas. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole kohtul veendumust, et ka praegune vangistus oleks süüdimõistetu suhtumist ja hoiakuid vajalikul määral muutnud, et maandada riski tema poolt ka edaspidiselt ühiskonnas mitteaktsepteeritava ja õiguskorraga vastuolus oleva käitumisega jätkamiseks. Nimetatud veendumuse puudumisel ei ole kohtu hinnangul aga põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka tema elutingimused vabaduses. Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa öelda, et süüdimõistetul oleks vabaduses olemas kindel elukoht, mis on aga oluliseks eelduseks isiku suhtes ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse teostamiseks. Samuti ei ole süüdimõistetul vabaduses kindlat töökohta, mis maandaks majanduslikust olukorrast tulenevaid uue kuriteo riskitegureid . Iseloomutuses on viide sellele, et N. B ei soovi ise ametlikule tööle ka asuda. Kuna kohtule ei ole teada ka see, et süüdimõistetul oleks vabaduses toetavaid lähedasi, siis on alust kahelda, kas süüdimõistetu üldse oleks võimeline vabaduses seadusekuulekalt hakkamasaamiseks. Kohtuistungil N.B väitis, soovib asuda tööle ning saab ka elukoha. Andmeid kindla elukoha kohta ei ole esitatud. Harju Maakohtu 19.09.2013 otsus kriminaalasjas 1-13-8029 ,millega N.B karistati kelmuse eest, ei kinnita süüdimõistetu kohtuistungil räägitut ausast äritegevusest. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N. B katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et praegune karistus oleks talle vajalikku mõju avaldanud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Samuti ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu omaks vabaduses piisavalt toetavaid elutingimusi, mis aitaks tal edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu õiguskuulekalt. Kohtunik