Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-11-9505

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

10.veebruaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Regina Laiapea sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja Monica Meristo osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Sergei Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Sergei Smirnov tunnistati Harju Maakohtu 19.aprilli 2005.a otsusega süüdi KarS § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Sergei Smirnovile Harju Maakohtu 19.mai 2003.a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 2 kuud 9 päeva vangistust alates 16.juulist 2003.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 23.novembril 2005.a. Harju Maakohtu 22.septembri 2009.a ning Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2011.a ja 28.novembri 2012.a määrustega jäeti Sergei Smirnov temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 28.novembri 2012.a määrus jõustus 21.jaanuaril 2013.a. Sergei Smirnovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.septembril 2015.a. Sergei Smirnovi on varem kriminaalkorras karistatud:

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu suhted lähedastega head ja toetavad ning on jätkunud ka vangistuse kandmise ajal. Suhted varasemate kriminaalse taustaga ja narkosõltlastest tuttavatega on vangistuse ajal katkenud. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elukoht ja töökoht. Sergei Smirnov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta on valmis katseaja lõpuni täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi. Süüdimõistetul on võimalik asuda tööle Tallinnasse garanteeritud töökohta ja elama asuda tuttava pakutavasse üürikorterisse. Samuti on tal olemas lähedased, kes teda vabaduses toetavad. Sergei Smirnovi sõnul on ta praeguseks teinud kinnipidamiskohas kõik võimaliku, et alustada vabaduses uut elu. Kaitsja toetas süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamist ja leiab, et talle tuleks anda võimalus näidata ennast vabaduses seadusekuulekana. Prokurör ei toetanud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige tema poolt toimepandud rasket kuritegu arvestades. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Sergei Smirnov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Smirnovi on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Kuna vangistus on süüdimõistetule mõistetud muuhulgas väga raske isikuvastase kuriteo, s.o julmal viisil toime pandud tapmise eest, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult ning vaadata kas uue kuriteo riskitegurid on vajalikul määral maandatud ja isiku ennetähtaegse vabastamise puhul ei saa liigselt kahjustada ühiskonna õiglustunne. Samas leiab kohus, et ilmselt mõjutab esmakordne karistuse kandmine sellist süüdimõistetut rohkem positiivses suunas kui süüdimõistetut, kes kannab juba korduvat vangistust. Kui kohtuistungil kriminaalasja arutamisel Sergei Smirnov ennast toimepandud raskeimas kuriteos süüdi ei tunnistanud, siis mõne aasta möödudes on ta seda siiski teinud, kirjutades vastavasisulise kirja kohtule, mis annab eelkõige tunnistust süüdimõistetus toimunud muutustes ja kahetsevas suhtumises toimunus suhtes. Materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine, millega on seotud ka varavastase iseloomuga kuritegude toimepanemine. Sergei Smirnovi sõnul tarvitas ta varasemalt sageli alkoholi ja pani ka varavastaseid kuritegusid toime alkoholi mõjul. Samas aga mõistab ta enda sõnul nüüdseks alkoholi tarvitamisega seonduvat probleemkäitumisi ja selle negatiivseid tagajärgi ning on motiveeritud alkoholist täielikult loobuma. Samuti ei soovi ta enam tegemist teha muude sõltuvusainetega. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalabiprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning alustanud osalemist ka kristlikus programmis joovastisõltlastele, mille pidi küll tervislikel põhjustel katkestama, läbinud sotsiaalabiprogrammi „Agressiivsuse