Kohtulahend

katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.M ́i süüdistatakse selles, et tema 25.12.2013.a. kella 15.25 ajal Maardus, aadressil Nurga 5 asuva pandimaja juures võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis vägivalda kasutades ära kannatanult XXXjalgratta Peugeot Dinamit maksumusega 90 eurot, millele oli paigaldatud tuled maksumusega 10 eurot. Nimelt lõi E.M kannatanut XXX2-3 korda rusikaga vasakule poole vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu, misjärel võttis kannatanu jalgratta ja lahkus sündmuskohalt. Seega E.M , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 06.02.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabeli, süüdistatav E.M-i ja tema kaitsja Milvi Söördi vahel järgnev kokkulepe: KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.M-i süüditunnistamist ja karistamist 2 (kahe) aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 74 lg 1 mitte pöörata E.M-i karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on E.M käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 1 p 1, 2; § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 200 lg 1, §-dest 74, 75 ja 78 asub kohus seisukohale, et E.M kuulub temale KarS §-s 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses summas 108 eurot ja esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot.

Puutuvalt väljamõistetavatesse menetluskuludesse leiab kohus alljärgnevat. Süüdistatava sõnade kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks invaliidsuspension 53 eurot. Peale selle on süüdistatava ülalpidamisel 10 aastane poeg, keda ta kasvatab koos oma emaga ning süüdistatav on saanud lisasissetulekut juhutöödest. Seejuures on terviseseisundist tulenevalt olnud raskusi ka juhutööde leidmisega. Arvestades märgitut, leiab kohus, et süüdistataval käiks välja mõistetavate menetluskulude täies ulatuses hüvitamine ilmselt üle jõu. Kuigi E.M-i süüdistatakse esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises, millest järeldub, et kuriteo toimepanek on olnud tema enda vaba valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud, siis antud olukorras tuleb arvestada ka süüdistatava maksevõimet. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmisel lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest ning kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada, kuivõrd E.M-i on varasemalt karistatud nii isikuvastaste kui ka varavastaste kuritegude, samuti erinevate väärtegude toimepanemise eest. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet E.M-i resotsialiseerumisväljavaadetele. Samas lähtudes aga E.M-i maksevõimest, siis on ilmselge, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseks ja neid vahendeid ei teki ilmselt ka lähitulevikus. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada, jättes osa menetluskulust riigi kanda ning süüdistatava igakuise sissetuleku suurus annab aluse rakendada KrMS § 180 lg-s 3 ettenähtud võimalust hüvitatavate menetluskulude tasumiseks osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 pd 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.