Kriminaalasi nr 1-13-5986
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
10. veebruar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-5986
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.L, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus 5 klassi, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.03.2013 ja lõpp 12.03.2014
Jätta M.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab M.L karistust Viru Maakohtu 03.09.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning talle mõisteti
karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. M.L tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti M.L-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja M.L karistati vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2012.a kuni 25.09.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja M.L-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 12.03.2013.a. M.L on kriminaalkorras karistatud 17 korda ning vanglakaristust kannab ta 11. korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Hetkel kannab kinnipeetav karistust lisaks vargustele ka kehalise väärkohtlemise eest. M.L-i puhul on kuritegude toimepanemisel soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kuna reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkus on alla ühe aasta, siis isikule individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Alates 09.07.2013 on kinnipeetaval toimunud regulaarsed vestlused kaplaniga. 25.10.2013 on isikule iseseisvaks tööks väljastatud töövihik „Amfetamiin“. Korduvalt on kinnipeetav osalenud kohtumises Anonüümsete narkomaanidega. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 10 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib M.L elama asuda xxxx. Vestluses nimetatud asutuse sotsiaaltöötaja N T selgus, et nad on valmis M.L-i oma keskusesse võtma. Peale ravi läbimist on tal võimalus pöörduda Narva Linnavalitsuse poole, et taotleda sotsiaalpinda. M.L on sisse kirjutatud aadressile xxxx ning vabanedes on tal oma sõnade kohaselt võimalik sinna elama asuda. Antud aadressil elas ta ka enne vangistust koos emaga. Käesolev kuritegu on toime pandud samal aadressil ema vastu (kehaline väärkohtlemine). M.L on 5 klassi haridust. Kutseharidus isikul puudub. Kinnipeetav on motiveeritud haridusteed jätkama ja ennast täiendama. Kinnipeetav töötas viimati 2006.a paar kuud ehitajana. Vabanedes isikul garanteeritud töökoht puudub. Enamik toimepandud kuritegudest on kõik olnud varavastased. Väidetavalt varastas isik selleks, et ennast ära elatada. Vargusi õigustab isik seoses raskusega leida töökohta. Kinnipeetav omab tasumata võlanõudeid umbes 15 000 euro ulatuses. Kinnipeetava lähedasteks on isa S A, ema L A ning elukaaslane J D, kellest ühegagi ta ei suhtle. Telefonivestlusest J D selgus, et ta ei plaani M.L-iga uuesti kooselu. Kinnipeetava õde J A on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on ka alaealine tütar, kellega ta ei suhtle. Isik on teisi ärakasutava elustiiliga. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud nii kelmuse kui ka väljapressimise eest. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab see, et kinnipeetavat on 17 korda kriminaalkorras karistatud ja 52 korda väärteokorras karistatud. Varasemalt on isikut korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Varavastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Isik ise ennast alkohoolikuks ei pea, soovides loobuda lõplikult alkoholi tarvitamisest. M.L on motiveeritud sõltuvusest vabanema, soovides minna elama Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. M.L allkirjastas ka sõltuvusravi kohaldamise nõusoleku. Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 13 aastaselt. Amfetamiini on isik tarvitanud 15 aastat süstimise teel, heroiini süstimise teel 7 aastat. Isik on proovinud valdavalt enamikke levinud narkootikume. Isik tunnistab, et varasemalt oli väga tugevalt narkosõltuvuses, kuid nüüdseks ta probleemi nii tõsiseks ei pea. Varasemalt on isikut 2008.a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Suhtlemisel esineb kinnipeetaval tihti raskusi teiste inimeste seisukohtade
mõistmisel. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne, sest ta enne teeb ja siis mõtleb, korrates ühte ja sama viga. Kinnipeetava tulevikueesmärkideks on töökoha leidmine ja pere loomine. M.L-i kriminaalne käitumine on püsinud muutusteta 1996.a alates. Kinnipeetava arvukad karistused näitavad suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning seavad kahtluse alla tema plaani edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Varasemalt ei ole isikut kunagi kriminaalhoolduse alla määratud. M.L saab lugeda ühiskonnale ohtlikuks ja seda eriti siis, kui ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 84%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta M.L-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist (sealhulgas vangistuse asendamist sõltuvusraviga), kuna tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks on niivõrd kõrge. Kui kohus siiski otsustab M.L-i tingimisi enne tähtaega vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et xxxx garantiikirju ei väljasta. Tegemist on kinnise rehabilitatsioonikeskusega, kus sõltlased viibivad üheksa kuud kuni aasta. Keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, sh töö, individuaalne ja grupinõustamine jm. Juhul, kui sõltlane ei pea kinni keskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kinnipeetav peaks võtma end arvele Töötukassas. Ta peab alluma ettenähtud ravile xxxx. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud kohustused. M.L avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul pole ta kunagi kriminaalhoolduse all olnud, kuid ta teab, mida see tähendab. Aastatel 2004-2006, s.o 2 aastat tegeles ta iseendaga, jättes suitsetamise ja joomise maha. Lähedased teda ei toeta, sest juba 12 aastaselt hakkas ta suitsetama kanepit, süstima hakkas ta 1994. aastast. M.L tunnistas, et tarvitas raskeid narkootikume. Varem ei ole teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ta varastas sellepärast, et vajas raha narkootikumide jaoks. Prokuröri abi Ain Tali kinnitas kohtuistungil, et nii nagu vangla, ei toeta ka tema M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seda vaatamata sellele, et isik on andnud nõusoleku sõltuvusraviks. Tegemist on isikuga, keda on varem kriminaalkorras 17 korda karistatud ja 11. korda on ta vanglas. Kõik karistused on ta ära kandnud ja mingeid järeldusi ta neist endale teinud ei ole. Puudub kindlus, et kui M.L vabaneb, et ta siis ümber kasvab ja mingeid tegusid toime ei pane. Tegemist on narkosõltlasega, kes on juba varasest noorusest narkootikume tarvitanud. Pole kindlust, et kui ta vabaneb, ei jätka ta varguste toimepanemist. Vangla on lugenud ta ühiskonnaohtlikuks, sest uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 84%. Viimas kohtuotsusega on ta oma ema kallal vägivallatsemise eest süüdi mõistetud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat M.L on 17-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta 11. korda. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1996. aastast. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemalt on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas isikuvastase kuriteo eest (kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud oma ema suhtes). Kinnipeetavat ei ole kunagi varem kriminaalhooldusele allutatud. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vanglakaristused, ei ole kinnipeetavale mingit eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on järjepidevalt uusi kuritegusid toime pannud. Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxxx, mis on mõeldud narkosõltlastele. Kinnipeetaval ei ole eriala, töökogemust ega garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval puudub lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Vangistuse kandmise ajal on M.L distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on M.L-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 84%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt ei toeta. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitanuna, arvestades eelkõige kinnipeetava narkosõltuvust, ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M.L-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.