lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-986/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-986/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-986/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.03.20131-13-986/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-986

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. jaanuari 2014 määrus Aleksandr Verstjukile Harju Maakohtu 12.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Verstjuk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Aleksandr Verstjuki määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Aleksandr Verstjuk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.03.2013 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 kohaldades 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmata vangistuseks loeti 2 kuud ja 19 päeva, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ühes kohustusega täita KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseaeg algas 12.03.2013. 1.1 09.04.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna hooldusalune rikkus kehtestatud kontrollnõudeid, s.o ei elanud kindlaksmääratud elukohas ja tema asukoht oli teadmata.

1.2 A. Verstjuk ei ilmunud 17.04.2013 toimunud kohtuistungile ja tema asukoht oli teadmata. Süüdimõistetu poolt avaldatud elukoha aadressi XXX linnas ei eksisteeri. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse A. Verstjuki vahistamiseks. 1.3 17.04.2013 kohtumäärusega kuulutas kohus A. Verstjuki tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Ta peeti kinni 13.12.2013. 1.4 Viru Maakohtu 07.01.2014 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde pöörata karistus täitmisele.

2.07.01.2014 määrusega Viru Maakohus rahuldas taotluse. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Kohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. A. Verstjuki suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamine ei ole otstarbekas ega õigustatud, kuna ta on rikkunud temale pandud kohustust tahtlikult ilma mõjuva põhjenduseta ning hoidunud kriminaalhooldusest. Ka puudub tal Eestis kindel elukoht, kus oleks võimalik tema suhtes kriminaalhooldust efektiivselt teostada. A. Verstjuk oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja kohustustest, mis temale olid pandud ning mida tema tahtlikult ei täitnud. Eksitades kohut enda kohta ebaõigete elukoha andmete esitamisega ning hiljem õigetest andmetest teavitamata jätmisega, ei ole A. Verstjuk pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada võimalikuks tema suhtes leebemate meetmete kohaldamist. Kohtu hinnangul tuleb pidada põhjendatuks, et süüdimõistetu kannab ära temale mõistetud karistuse. Karistuse kandmise algust arvestada alates A. Verstjuki kinnipidamisest, s.o alates 13.12.2013.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Verstjuk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta põhjendab kriminaalhooldusnõuete täitmata jätmist sellega, et talle pakuti tööd Soomes ja seal ta kogu aja oligi. Leping seal töötamiseks lõppes ja nüüd ta kavatseb elada Eestis. Talle pakuti ka tööd ehitusel, kuid kuna teda on kriminaalasjas kinni peetud, võib ta seetõttu töö kaotada. A. Verstjuk lubab, et hakkab käima kriminaalhooldaja juures registreerimisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 4.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. 4.2 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu, jättes ilmumata kriminaalhooldaja juurde, esitades kohtule ja kriminaalhooldajale tegelikkuses mitteeksisteeriva elukoha aadressi ja lahkudes elama ning töötama Soome, on rikkunud temale Harju Maakohtu 12.03.2013 otsusega pandud KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kohustusi (kohustused ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, elada kohtu poolt kindlaksmääratud alalises elukohas, taotleda luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui -2-

viieteistkümneks päevaks, taotleda luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks). Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu vastavate põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid täielikult korrata. 4.3 Ringkonnakohus märgib vaid, et tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega vältida vangistuse täideviimist. Käesolevalt on aga ilmne, et A. Verstjuk suhtus temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna ükskõikselt ning tema usaldamine sellise karistuse määramise läbi ei ole olnud põhjendatud. Sellisel puhul on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu. 4.4 Määruskaebuses toodud asjaolud A. Verstjuki vahepealsest töötamisest Soomes ja käesolevalt Eestis töökoha leidmise võimalusest ei ole kolleegiumi hinnangul aluseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel. Esitades õiguskaitseorganitele valeandmed oma elukoha kohta, lahkudes Soome ja andes sellega põhjuse enda tagaotsitavaks kuulutamiseks, teadis A. Verstjuk, et tema käitumine ei ole kooskõlas tema suhtes kohtuotsusega kohaldatud käitumiskontrollnõuetega ning sellest tulenevalt oli kohustustest kõrvalehoidumine tema teadlik ning tahtlik valik. Süüdimõistetu lubadused edaspidiselt kriminaalhoolduse tingimuste täitmise kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõsiseltvõetavad. 4.5 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.