lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6304/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-6304/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6304/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-6304

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-13-6304

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Elen Heidok

Prokurör

Kirjaliku arvamusega prokuröri abi X

Kriminaalasi

T.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valvega

Kinnipeetav

T.G Elukoht: X; isikukood: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

Vabastada T.G (isikukood xxx) Harju Maakohtu 09.07.2013. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. 1 aasta pikkune katseaeg hakkab T.G kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisel vanglast vabanemisest. Kohustada T.G käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontro llnõudeid järgmiselt:

1.elama alalises elukohas (X) vabanemise järel;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 9 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud vältimatu tööalane suhtlemine; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 3 (kolme) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused T.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.07.2013. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.06.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti KarS 50 lg 1 alusel T.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Karistuse kandmise algust määrati arvestada alates kinnipidamisest 07.07.2013. a. Karistuse kandmise algus 07.07.2013. a ja lõpp 04.05.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 07.01.2014. a. T.G on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 13.04.1998. a Järva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2) 26.01.2006. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1, mõistes karistuseks 5 kuud vangistust, § 215 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 järgi mõisteti liitkaristuseks 2 aastat tingimisi vangistust18 kuu pikkuse katseajaga; 3) 27.09.2007. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Vangla 17.12.2013. a iseloomustuse kohaselt on T.G kriminaalkorras karistatud neljal korral ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud varguse ja asja omavolilise kasutamise eest ning kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Käesolevalt kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kuna kannab alla aastast vangistust, siis ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne kinnipidamist elas ajutiselt X tööandja juures. Varasemalt kindel elamispind puudus, elas seal, kus tööd pakuti. Vabanedes asub elama endise tööandja juurde aadressile X. Kinnipeetaval on keskharidus, on läbinud traktoristi ja veoautojuhi kursused. Käesolevalt ei ole enesetäiendamisest huvitatud. On töötanud taludes suulise kokkuleppe alusel, on palju

vahetanud töökohti. Harjumuspärane „peost suhu“ elamine. On üritanud kohtukulusid ja trahve maksta, aga see on vaevaline. On huvitatud majandusraskustest üle saamisest ja soovib töötada ka kinnipidamise ajal. Vanemad on surnud. Tutvusringkonda kuuluvad X. Suhted on väidetavalt toetavad. Väidetavalt tarvitas varasemalt nii lahjemat kui ka kangemat alkoholi nädalalõppudel. Eitab alkoholsõltuvust. Väidetavalt on probleemiga tegelenud ning käinus X juures seoses alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes käitunud impulsiivselt ja ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele. Ei ole teinud õigeid järeldusi varasemast käitumisest. Tunnistab probleemi, samas ei ole suutnud leida õigeid lahendusi. Eesmärgid seatud töötamise näol. Eelnevad karistused ei ole isiku puhul soovitud tulemust andnud. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühiskonnas kehtivatest reeglitest ei ole kinni pidanud. Pisendab probleemkäitumist, samas on motiveeritud varasemat käitumist muutma. Oht seisneb liikluseeskirjadest mitte kinnipidamises. Oht suurem alkoholi kuritarvitades. Vangla on hinnanud uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 21%. Tartu Vangla toetab T.G vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku 27.11.2013. a ettekande kohaselt on T.G X. Vabanemisel soovib asuda elama endise tööandja juurde X, mis kujutab endas suurt, osaliselt ehitusjärgus olevat turismitalu. Talu omanikud on nõus T.G elamaasumisega neile kuuluvasse tallu, kuid ainult sel juhul, kui hooldusalune vabaneb elektroonilise järelevalve alla. Neile on selgitatud elektroonilise valve olemust ja nad on seisukohal, et see aitaks kinnipeetavat vabanemisjärgselt distsiplineerida. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja elamistingimused on head. Samuti ollakse talus nõus T.G-le töökohta garanteerima. T.G on olemas kehtivad isikudokumendid. Juhul, kui kohus otsustab T.G tingimisi enne tähtaega vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle kohtu poolt määratud tähtajaks; alluda ettenähtud X, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda elektroonilisele järelvalvele 3 kuud. T.G avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist, minna X elama ja tööle ning lubab käituda seaduskuulekalt ja täita kõiki kohustusi. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab T.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel asjaoludel. T.G on vangistuses teist korda ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on toime pannud II astme kuriteo, mille eest mõistetud karistusest 9 kuust 27 päevast on kanda vähem kui 3 kuud. Vangla hinnangul T.G puhul järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on suhteliselt madal (21%). T.G oleks võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama oma endise tööandja juurde ja saada seal ka tööd. Vangla hinnangul T.G on motiveeritud oma varasemat käitumist muutma. Nii vangla kui ka kriminaalhooldaja ettepanekud katseajaks lisakohustuste panemise kohta on asjakohased. Ennetähtaegse vabanemise korral peaks T.G katseajal täitma nii vangla kui ka kriminaalhooldaja ettepandud lisakohustusi, eelkõige mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning alluma alkoholismivastasele ravile. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leiab, et T.G tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt hinnates on põhjendatud ennetähtaegne vabastamine, kuid koos vangla ja kriminaalhooldaja poolt nimetatud lisakohustustega ja elektroonilise valve alla. T.G kinnitas, et ta on motiveeritud seaduskuulekalt käituma, tal on olemas tuttava tööandja juures töö- ja elukoht. Samas on X omanikud X nõus T.G elama asumisega talus, kui hooldusalune vabaneb elektroonilise valve alla. Seega on tal rakendus ja ka enda ülalpidamise küsimus seaduslikult lahendatud teatud lisatingimuste täitmisega. Eeltoodu alusel on siis T.G vabanedes kohustatud täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 9 alusel määratud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud vältimatu tööalane suhtlemine; - asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 3 (kolme) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada T.G ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseeruda ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.