Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7.veebruar 2014.a. Võru kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-9458 (12260103875)
Täitmiskohtunik
Roomet Sõnna
Istungisekretär
Liia Tigane
Kohtuasi
Istungil osalesid
Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu D.B (isikukood xxxxxxxxxxx, töötab RL Building puistevilla paigaldajana, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kohta. Süüdimõistetu P. K. Süüdimõistetu kaitsja adv. Andres Veski Kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo
Pöörata Tartu Maakohtu 7.veebruari 2013.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9458 P. K. karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. Karistusest lugeda kantuks P. K. poolt tehtud üldkasulik töö 368 tundi, mis vastab 184 päevale vangistusele ja karistusest jääb kanda 1(üks) aasta 4 (neli) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada alates P. K. kinnipidamiskohta ilmumisest. Välja mõista P. K. riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 110 (ükssada kümme) eurot ja 40 senti. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada (10) kümne päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Tartu Maakohtu 07.02.2013.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9458 mõisteti P. K. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 1370 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab P. K. järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: elada oma alalises elukohas aadressil Võru linn Piiri tn 46; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorralisest ettekandest (tl 56) nähtub, et P. K. võeti Tartu Vangla KrHO Võru talituses arvele 25.02.2013. Esmakohtumine toimus 06.03.2013, isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi. P. K. broneeriti tööle Kaitseliidu Võrumaa Maleva juurde. Tänaseks on isik 1370 ÜKT tunnist ära teinud 368 tundi. Registreerimiskohustust on
täitnud ebaregulaarselt. Isik ei ilmunud registreerima 03.04.2013 ega teavitanud mitteilmumisest. 11.04.2013 on kriminaalhooldusametnik teinud kodukülastuse, P. K. kodus polnud. 15.04.2013 on P. K. tehtud esimene hoiatus (tl 63). 30.11.2013 ei ilmunud P. K. registreerima ega teavitanud mitteilmumisest. 06.12.2013 tegi kriminaalhooldusametnik kodukülastuse, kedagi kodus ei viibinud. 09.12.2013 saadeti uus kutse posti teel, tähtaeg 12.12.2013. Isik saatis 10.12.2013 e-kirja, kus teatas, et on tööl ja ei saa registreerima tulla. P. K. saadeti uus kutse e-kirjaga, tähtaeg 18.12.2013. Antud kuupäeval isik registreerima ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest. 02.01.2014 saadeti P. K. uus kutse tähitult, tähtaeg 10.01.2014. Kutse tuli tagasi märkega "tagasi hoiuaja möödumisel“. 10.01.2014 P. K. registreerima ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest, kriminaalhooldusametnik tegi teise hoiatuse (tl 69). Tulenevalt asjaoludest, et P. K. ei ole täitnud nõuetekohaselt KarS §75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: ei ole ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti ei ole teinud regulaarselt üldkasuliku töö tunde, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu 07.02.2013 otsusega P. K. mõistetud karistus täitmisele. P. K. 15.04.2013 seletuskirjast kriminaalhooldusametnikule nähtub, et ta ei ilmunud registreerima seetõttu, et oli kalal ja ei jõudnud õigeks ajaks linna; ÜKT-d ei ole teinud graafiku kohaselt, sest on olnud haige ja on käinud kalal, et endale suitsuraha teenida (tl 62). D.B 13.06.2013 seletuskirjast nähtub, et ta ei teinud 21.05.-13.06.2013 ÜKT tunde seetõttu, et oli haige (tl 64). P. K. 30.09.2013 seletuskirjast nähtub, et ta ei saanud septembrikuus ettenähtud mahus ÜKT tunde teha seetõttu, et käis Soomes tööl ning hiljem jäi haigeks (tl 65). P. K. 02.11.2013 seletuskirjast nähtub, et oktoobrikuus ei teinud ta ÜKT tunde seetõttu, et oli vaja raha teenida. Samuti soovib ta novembrikuus puududa ÜKT tundide tegemisest, sest vajab raha materiaalsete asjade soetamiseks (tl 66). Tõenditest (tl 59, 60) nähtuvalt on P. K. asunud ühiskondliku töö tunde tegema alates 4.märtsist 2013.a., viimane tööpäev on tal olnud 14.10.2013.a. ja ta on kokku teinud 368 töötundi. P. K. avaldas kohtus, et tal ei olnud alates novembrikuust 2013 aega üldkasulikku tööd teha, sest töötab Soomes puistevilla paigaldajana, kuid edaspidi soovib üldkasuliku töö tegemise ühendada tööga Soomes. D.B kaitsja leiab, et D.B ei ole pahatahtlikult jätnud üldkasulikku tööd tegemata, 2 (3)
sest ta on seda teinud elatise teenimise eesmärgil, mistõttu tuleks talle anda veel üldkasuliku töö tegemiseks.
võimalus
KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud, tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja piirangut. P. K. karistuseks määratud vangistus on kohtuotsusega asendatud üldkasuliku tööga 1370 tundi, mis tuleb tal ära teha KarS § 69 lg 6 järgi ettenähtud maksimaalse tähtaja kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. D.B ei ole alates 14.10.2013 enam teinud ühtegi ÜKT tundi ja alates 30.11.2013.a. ei ole ta ilmunud registreerima kriminaalhooldusametniku juurde. Talle on kriminaalhooldusametniku poolt kahel korral tehtud hoiatus üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus jätta kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. P. K. on ligi nelja kuu jooksul kõrvale hoidunud kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest ja ei ole mitu kuud täitnud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuet käia registreerimas kriminaalhooldusametniku juures. Kuna D.B hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, millega oli tema soovil vangistus asendatud, tuleb tal vangistus ära kanda. Täitmiskohtunik leiab, et Tartu Maakohtu 7.veebruari 2013.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9458 P. K. karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. Karistusest tuleb lugeda kantuks P. K. poolt tehtud üldkasulik töö 368 tundi, mis vastab 184 päevale vangistusele ja karistusest jääb kanda 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmist arvestada alates P. K. kinnipidamiskohta ilmumisest. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 180 lg 1 alusel kuulub süüdimõistetult P. K. sissenõudmisele kaitsjatasu riigi õigusabi korras määratud kaitsja adv. Andres Veski esinemise eest kohtuistungil 110,40 eurot. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.