Kohtulahend

käinud ehitusel tööl, kuid legaalset sissetulekut ta ei oma ja tal puudub majandusliku toimetuleku oskus, mistõttu ta võib sooritada uusi kuritegusid. K T suhted oma emaga on probleemsed, ema tarvitab sageli alkoholi. Lastekaitsetöötaja E V sõnul on suhted peres väga konfliktsed, mis on viinud ka füüsilise vägivallani, sest kinnipeetav on rünnanud ema noaga, ei ole ema korterisse sisse lasknud. Isikul puudub hea läbisaamine ka kasuisa O T. Ema ja ta elukaaslane sooviksid, et kinnipeetav oma karistuse täies ulatuses ära kannaks. Kinnipeetav on emale vanglast kirjutanud, kuid vastuseid pole saanud. Vestluse käigus on kinnipeetav ise Viru Vangla inspektor-kontaktisikule öelnud, et tema suhted emaga on head, on olnud tülisid, kuid nende põhjust ta enam ei mäleta. Vabaduses kuulusid K T suhtlusringi seadusega pahuksis olevad isikud. Isik on käitunud riskeerivalt ja hoolimatult, ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest, sattudes kergelt konfliktidesse. Isik on korduvalt lubanud oma käitumist parandada, kuid pole sõna pidanud. Kinnipeetavale meeldib lugeda raamatuid, olla arvutis, ta on käinud ka jõusaalis. Kui isik jätkab varasema elustiiliga, siis võib see viia uute kuritegude toimepanemiseni. Enne erikooli suunamist õppis isik xxxx, kust suunati Tallinna Laste Turvakeskusesse sõltuvusainete ravile, kust ta lahkus omavoliliselt. Karistusregistri andmetel on K Tt väärteokorras karistatud 9-l korral, sealhulgas TubS, AS ja NPALS rikkumise eest. Kinnipeetava sõnul tarvitab ta sõltuvusaineid alates 8 eluaastast. Kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Isikul on esinenud kohanemisraskusi, kuna ta ei ole harjunud järgima kindlaid reegleid. K T elas isa surma raskelt üle, kuna oli isaga lähedasem kui emaga. Kinnipeetaval puuduvad probleemide lahendamise oskused, ta väldib nendega tegelemist. Isik on tuleviku suhtes optimistlik, öeldes, et läheb vabanedes tööle klienditeenindajaks. Samas ei oska isik täpsustada, mis valdkond teda huvitab. Läbimõtlematu käitumine võib viia uute süütegude toimepanemiseni. Uute kuritegude toimepanemise riski vähendaks asjaolu, kui isik tunnistaks muutuste vajalikkust. Kinnipeetav võib kujutada ohtu isikutele, kes talle ei meeldi. Lisaks mõjutavad vabaduses kinnipeetava käitumist järgnevad asjaolud: väga konfliktsed ja problemaatilised suhted perekonnaga, millega on kaasnenud ka füüsiline vägivald; piisava sissetuleku puudumine lapsevanemal, et last ülal pidada; lastekaitsespetsialisti ja omavalitsusega koostööst-abist keeldumine; lävimine kuritegeliku käitumisega noortega; sõltuvusainete tarvitamine ja ühiskonnanormide mitteaktsepteerimine. Arvestada tuleks ka seda, et K T lahkus omavoliliselt suunatud asutusest. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole isik näidanud seda, et saab aru oma karistusest. Lähtudes kogutud andmetest ning kinnipeetava senisest käitumisest, on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Viru Vanglal puudub veendumus, et K T on võimeline käituma seaduskuulekalt ning suudab kriminaalhooldusel olles täita talle määratud kohustusi. Seetõttu Viru Vangla ei toeta K T vabanemist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus otsustab K T vabastada tingimisi enne tähtaega, siis oleks otstarbekas katseajaks kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema N T sõnul poeg ei viitsi õppida ega töötada ning ta on mures poja tuleviku pärast. Ema sõnul poeg tema korraldustele ei allu, nende suhted on olnud aastaid probleemsed, sest poeg on olnud kodus vägivaldne, sealhulgas on rünnanud teda ka kööginoaga. Kinnipeetava isa suri 2009.a. Lastekaitsetöötaja E V sõnul on ta proovinud kinnipeetavat aastate jooksul abistada, kuid see pole õnnestunud kinnipeetava keeldumise tõttu. Ema elukaaslase O T sõnul käitub kinnipeetav emaga väga lugupidamatult, nõuab talt raha ka karistust kandes ning dikteerib, kuidas käituda. O T teab kinnipeetavat juba kolm aastat, kuid viimase kohta polnud tal midagi positiivset öelda. O T leiab, et on parem, kui kinnipeetav viibib vangistuses ning laseb emal puhata ning olla rahulikult. Lastekaitsespetsialist ei toeta isiku ennetähtaegset vabanemist. Ema N T ei ole valmis kinnipeetavat toetama ennetähtaegsel vabanemisel. Ema on nõus poja enda juurde võtma alles siis, kui viimane on oma karistuse täielikult ära kandnud. Isikul ei oleks vabanemisel sissetulekut. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on ka tihti olnud materiaalne olukord, seega

peaks isikule panema kohustuse asuda vabanemisel tööle. Juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada K T ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. K T avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta lubas, et ta hakkab õppima ja läheb tööle. Kui ta saab 18 aastaseks, siis ei olegi vaja, et ema teda aitaks. Ta ei ole siis enam erikoolis ja saab alluda kriminaalhooldusele. Kui ta oli tagaotsitav, siis ta püüdis minna tööle, aga teda ei võetud, sest ta oli arvel xxxx. Kinnipeetava sõnul on ema tema vastu ja koju teda ei taheta. Kinnipeetava väitel narkootikumidega tal probleeme ei ole, alkoholiga olid probleemid, kuid ta saab aru, et tal ei ole vaja alkoholi tarvitada. Isiku sõnul oli tema distsiplinaarkorras karistamine juhuslik. Kinnipeetava väitel on tal üks lahendamata kriminaalasi Tallinnas, kus teda süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7,8; 1572 järgi. Need teod ta pani toime siis, kui oli jooksus, sest teda kuhugi tööle ei võetud, aga ta pidi kuidagi elama. Kinnipeetava väitel isa pärandas talle emaga kahe peale selle xxxx korteri. Korteri pärast on tal emaga tülisid olnud, sest ema tõi sinna selliseid inimesi, keda tema ei tahtnud. Ta saaks oma elu alustada, kui ema talle poole korteri eest tasuks. K T väitel on ta teinud üldkasulikku tööd, vist 15 tundi kokku. Kinnipeetav tunnistas, et saab aru, et kui ta ise ennast ei aita, siis ei suuda teda keegi aidata. Prokuröri abi Ain Tali sõnul on K T puhul tegu noore inimesega, kes pole veel täisikka jõudnud, kuid juba on teda 2-l korral karistatud. Eelmise karistuse kandmisest ta vabastati tingimisi, kuid ta ei suutnud täita kontrollnõudeid, oli kadunud ja jõudis uusi kuritegusid toime panna, mida hakkab veebruaris arutama Harju Maakohus. Ka vanglas oleku ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et tegu ei ole õiguskuuleka isikuga. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel kuhugi elama minna, sest ema ja kasuisa teda ei oota, tal pole ka töökohta. Vangla tema vabanemist ei toeta, sest suure tõenäosusega ta jätkab kuritegude toimepanemist. Eelnevalt ta ei allunud kriminaalhooldusele ja prokurör ei arva, et ta edaspidi alluks. Vanglas olles ta õpib 9. klassis ja vanglas oleku aja lõpuks ta jõuaks ka kooli lõpetada, mis tuleks talle kasuks. Prokurör palus jätta K T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaitsja palus kohtul tõsiselt kaaluda K T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetaval on tööharjumus, sest ta on üldkasulikku tööd varem teinud. Täisealiseks saades avanevad tal võimalused igasugust tööd saada. Kinnipeetaval on tõsine soov töötada ja tal pole tervislikke põhjuseid, mis takistaksid töötamast. Kinnipeetav suhtub kriitiliselt alkoholi ja teiste mõnuainete tarvitamisse. Ta on šokivangistuse juba kätte saanud, mida peetakse inimese ümberkasvatamisel efektiivseks. Tal on vara, nimelt pool korterit, mille ta saaks realiseerida ja saaks sellest oma elu alustamiseks algkapitali. Kaitsja leidis, et kinnipeetaval on võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K T ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat K Tt on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ja viimati isikuvastase kuriteo eest, mille toimepanemist ta ei kahetse. Karistuse kandmisest vabastamised allutamisega käitumiskontrollile, ei ole kinnipeetavale seni vajalikku

eripreventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetav K T, kes oli Harju Maakohtu 23.05.2011 määruse alusel suunatud xxxx, oli sealt korduvalt jooksus (on pannud sel ajal toime uusi kuritegusid), ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega talle pandud kohustusi, mistõttu kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati temale Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. K T ema ja ema elukaaslane O T ei oota kinnipeetavat koju. Kinnipeetava suhted ema ja ema elukaaslasega ei ole head. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht ja materiaalne kindlustatus, kuivõrd ema saab üksnes xxxx eurot. Ema ei toeta K Tt vabanemisel ei moraalselt ega ka materiaalselt. Viru Vangla ei toeta K T vabanemist tingimisi enne tähtaega, sest uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Viru Vanglal puudub veendumus selles, et K T on võimeline käituma seaduskuulekalt ning suudab kriminaalhooldusel olles täita talle määratud kohustusi. Vangistuse kandmise ajal on K Tt ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava K T vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega omamata sissetulekut, samuti sõltuvusaineid tarvitanuna ja edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K T suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks loeb kohus K T puhul seda, et ta õpib xxxx, jätkates seega põhihariduse omandamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 144 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.