Kohtulahend

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti süüdistatavalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks. 1.1 L. Lemberg tunnistati süüdi selles, et ta 9.06.2013 kella 00.26 ajal juhtis Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 156. kilomeetril mootorsõidukit Nissan, olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Ekspertiisi käigus tuvastati L. Lembergi organismis tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit ning joobeseisundile vastavad kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Kohus leidis, et L. Lembergi süü talle inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud. Subjektiivsest küljest on L. Lemberg kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. Kanepit suitsetades enne sõitma asumist ta vähemalt möönis, et võib olla narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes, kuid vaatamata sellele juhtis mootorsõidukit. Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt. 1.2 L. Lembergi on 2008. aastal karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest väärteokorras rahatrahviga ning lisakaristusena võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. L. Lembergile kuriteo eest karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ta sõitis joobeseisundis mootorsõidukiga öisel ajal, mil nähtavus on niigi piiratud pimeduse tõttu. Kohus ei tuvastanud peale süüdistataval tuvastatud joobeseisundi ja liiklemiseks valitud pimeda aja muid liiklusohutust suurendavaid asjaolusid. L. Lemberg on kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. Tema süü kuriteo toimepanemisel on keskmise suurusega. L. Lembergi ei ole kriminaalkorras varem liiklusohutuse vastu suunatud kuritegude eest karistatud. Küll aga on teda samasuguse süüteo eest karistatud väärteomenetluses. Varasem kergemaliigiline karistus vaatamata lisakaristuse kohaldamisele ei ole L. Lembergi ära hoidnud uuest samasugusest teost. Arvestada tuleb ka asjaolu, et L. Lembergi joobeseisund oli põhjustatud narkootilisest ainest. 1.3 Kohus leiab, et varem samalaadse süüteo eest karistatud isikuna, keda karistus ei ole hoidnud uue raskema, kuriteotunnustega teo toimepanemisest, tuleb karistada ka lisakaristusega, juhtimisõiguse äravõtmisega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel. KarS § 50 lg 1 p 1 lubab kuriteo korral mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 2 seab piirangu, millal juhtimisõigust ära võtta ei või ja selleks on isiku liikumispuue. Asjaolu, et sõiduk on tema töövahend, teadis L. Lemberg enne joobes sõitma asumist. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et töö ei ole see asjaolu, mille tõttu ei saa kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. L. Lembergil ei ole asjaolusid, mis välistavad temale lisakaristuse mõistmise KarS § 50 lg 2 alusel. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus põhikaristuse mõistmisel arvestatud eesmärke.

istudes teadis L. Lemberg, et ta on narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes või pidi seda vähemalt möönma. Seega on ta kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. 2.2 Lisakaristuse mõistmisel ei ole kohus piisaval määral arvestanud L. Lembergi käitumise ohtlikkust. Ta juhtis mootorsõidukit öisel ajal, mil nähtavus on niigi piiratud pimeduse tõttu ja sõitis maanteel, kus sõidukiirused on oluliselt kiiremad. Tema sõidustiil oli üle kuulatud politseiametniku kinnitusel ebakindel, mis annab tunnistust sellest, et tulenevalt oma joobeseisundist ei omanud ta kontrolli sõiduki üle. Kõik need asjaolud koostoimes kujundasid temast väga suure ohuallika teistele kaasliiklejatele. Seega tuleb tema süü lugeda suureks. 2.3 Antud kuriteoliigi puhul on oluline ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, kusjuures seadusandja on lugenud sellise käitumise sügavalt taunitavaks. L. Lembergi puhul on lisakaristuse kohaldamine hädavajalik, kuna varasemalt on teda karistatud väärteokorras samalaadse süüteo eest ning lisakaristusena on temalt võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks. Vaatamata sellele on ta toime pannud uue samalaadse süüteo, seekord juba kuriteo vormis, mistõttu on alust arvata, et varasem lisakaristus mõistetud määras ei ole soovitud mõju avaldanud. Neid asjaolusid silmas pidades leiab apellant, et L. Lembergilt tuleks juhtimisõigus võtta ära 1 aastaks ja 4 kuuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kaitsja seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

(tlk 24; tlk 25 pöördel: THC-le reageeris test seetõttu, et ta oli kanepipiipu käes hoidnud ja seda suhu pannud, s.o kanepit ta sisse ei hinganud) kirjeldanud narkootilise aine pruukimise asjaolusid, mistõttu tõendiallikana tuleb ta lugeda ebausaldusväärseks. Asjaolusid kogumis hinnates võib seega tõesti väita, et L. Lemberg pruukis teadlikult ning ajaliselt vahetult enne mootorsõiduki juhtima hakkamist kanepit, mida ta tunnistas ka politseitöötaja T.S. ule (tlk 21 pöördel); narkootilise aine pruukimine omas seejuures ka väliselt arusaadavat mõju tema juhtimisvõimele (tlk 21). Arvestades teo toimepanemise tehiolusid ning selles sisaldunud abstraktset riski liiklusturvalisusele, aga ka seda, et L. Lembergil on mitu kehtivat karistust liikluseeskirjade rikkumise eest, leiab ringkonnakohus, et lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol on nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke silmas pidades kohane ning ka vajalik. Küll ei nõustu kohtukolleegium aga sellega, et seda tuleks kohaldada suuremas määras kui seda tegi maakohus.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.