1-12-9872/31 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Süüdistatava R. Metsla ütlustega, samuti tunnistajate T.K. ri ja A.L. i ütlustega on üheselt tõendatud, et kohapeal ei olnud võimalik R. Metsla joovet indikaatorvahendiga kontrollida, sest indikaatorvahendil said patareid tühjaks. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis puudub T.K. ri märkus selle kohta, mis põhjusel ei saanud kohapeal indikaatorvahendit kasutada. Seega oli sellises olukorras võimalik alkoholijoove tuvastada kas tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. 2.1 R. Metsla alkoholijoove ei ole tuvastatud politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras (§ 724 lg 3, § 724 lg 6). R. Metsla väitel ei selgitatud talle tema õigusi ei politseiautos ega ka Rakvere politseijaoskonnas enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Seda saab järeldada ka T.K. eri ütlustest. 2.2 Esineb põhjust kahelda, et T.K. er tegi R. Metslale tema õigused teatavaks enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist, sest sellisel juhul oleks ta R. Metslalt protokollile ka vastavad allkirjad võtnud nii joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste selgitamise kohta, kui ka sooviavalduse kohta joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga. Tunnistaja A.L. i väitel oli kõigepealt tõenduslikku alkomeetrisse puhumine ja siis T.K. er vormistas materjalid. A.L. i ja R. Metsla ütlustega on tõendatud see, et dokumente hakkas T.K. er vormistama alles siis, kui R. Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõene ka T.K. ri väide, et ta jõudis Miila külas täita protokolli kuupäeva ja koostamise koha. Samas tekib kohe küsimus, et miks T.K. er sellisel juhul ei teinud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli märkust selle kohta, mis põhjusel ei saanud kohapeal indikaatorvahendit kasutada, kui ta oma sõnul kohapeal protokolli täitma asus. Liiatigi kinnitas T.K. er ise kohtuistungil algul seda, et autos ei täitnud ta mitte ühtegi dokumenti. 2.3 R. Metsla ei saanud oma õigusi realiseerida olukorras, kui talle neid õigusi ei selgitatud ka mitte suuliselt, sest vastasel juhul ei oleks R. Metslat viidud Rakvere politseijaoskonda, vaid ta oleks viidud AS-i Rakvere Haigla. Tõendamist leidis see, et kõik dokumendid koostas T.K. er pärast seda, kui R. Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud ja kõik dokumendid on R. Metsla allkirjastanud pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Seega ei olnud R. Metsla enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist teadlik oma õigusest keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, seega ei saanud ta olla teadlik ka sellest, et pärast tõendusliku alkomeetri kasutamist ei ole seadusandja ette näinud võimalust teha vereproovi uuring. R. Metslat oleks tulnud tema õigustest teavitada politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 3 kohaselt enne tõendusliku alkomeetri kasutamist ja selle kohta protokolli ka allkiri võtta. Seega on seadusandja poolt tõendusliku alkomeetri kasutamine välistatud olukorras, kus isik nõuab alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga. Kohtu arvates on antud juhul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd tõendi (Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga) saamisel ei ole järgitud kehtestatud korda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates nimetatud tõend kõlbmatu ja tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale.

2.4 Menetlustoimingu eesmärgi ja isikule tema õiguste tutvustamine on oluline eelkõige kaitseõiguse tagamise seisukohalt. Süüdistatava R. Metsla ja tunnistaja A.L. i ütlustega luges kohus tõendatuks, et R. Metsla ei saanud oma kaitsjat kätte. R. Metsla ütlustest ei nähtu, et ta oleks T.K. ri poole pöördunud ja kaitsjat taotlenud. Ka T.K. er on öelnud, et R. Metsla ei taotlenud kaitsja osalemist menetluses. Kuna T.K. er R. Metslale tema õigusi ei selgitanud, siis ei saanud R. Metsla ka enda jaoks lõplikult langetada otsust selles osas, kas ta soovib või ei soovi kaitsjat. 2.5 Politsei ja piirivalve seaduse § 61 kohaselt tuleb tõendusliku alkomeetri kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendit. Mis puutub kaitsja väitesse, et T.K. er ei järginud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 16.06.2011.a („Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“) kehtestatud nõudeid, siis selles osas ei saa kohus üksnes süüdistatava R. Metsla ütlustele tuginevalt, et ta oli enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist suitsetanud ning et tal oli tõenduslikku alkomeetrisse puhumisel näts suus, hinnangut anda. 2.6 Süüdistatava R. Metsla ütlustest nähtub, et süüdistuses tähendatud ajal ei olnud ta nii ebakaine, et ei oleks võinud juhtida mootorsõidukit. Seda asjaolu on kinnitanud tunnistaja P.R. , kelle alkomeetriga ja juuresolekul R. Metsla oma alkoholijoovet eelnevalt kontrollis. Tunnistajate T.K. ri ja A.L. i sõnade kohaselt teostasid nad liiklusjärelevalvet, mille käigus äratas nende tähelepanu punast värvi lintidega ATV, mille sõidustiil oli ebakindel (vingerdas tee peal). Seega on tõendatud, et R. Metsla sõiduki kohustusliku peatamise märguandele, mis anti sinise ja punase vilkuriga, tahtlikult ei reageerinud, keerates ATV-ga teelt vasakul olevale põllule. R. Metsla väide, et sel ajal, mil tema sõitis ATV-ga, tema politseisõidukiga ei kohtunud, ei ole usutav ja on A.L. i ütlustega ümber lükatud. 2.7 Tunnistajate T.K. ri ja A.L. i ütlustest nähtub see, et tegemist oli sama ATV-ga, mis nende eest eelnevalt oli ära sõitnud. Üheselt on tõendatud see, et sel momendil, kui T.K. er ja A.L. metsasihile ATV juurde jõudsid, ATV seisis. R. Metsla on väitnud seda, et alkoholi tarvitas ta, kuna oli külm, istudes seisva ATV peal. R. Metsla sõnul võis olla, et ta oli seisnud kuskil 15-20 minutit. Kohtu arvates ei lükka tunnistajate T.K. ri ja A.L. i kahtlused, et R. Metsla võis (arvestades ebakindlat sõidustiili ja nende eest ära sõitmist) olla mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, ümber süüdistatava väidet, et ta mootorsõidukit juhtides ei olnud alkoholijoobes, vaid tarvitas alkoholi hiljem, istudes seisva ATV peal. Arvestades seda, et ajavahemik sellest ajast, kui T.K. er ja A.L. sõitvat ATV-d märkasid kuni seisva ATV juurde jõudmiseni, oli hinnanguliselt paarkümmend minutit, siis on see aeg piisav, et jõuda selle aja jooksul alkoholi tarvitada.

7.Apellatsioonile esitas vastuväite vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotleb jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning jätta R. Metsla poolt kantud menetluskulud riigi kanda. Vastuväited on kokkuvõtlikult järgmised. 7.1 Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et R. Metsla juhtis sõidukit alkoholijoobes. Eksitav on apellatsiooni väide, mille kohaselt halvenes R. Metsla tervis P.R. u juures alkoholi tarvitamise tõttu. R. Metsla on öelnud, et tal olid pikemat aega probleemid vererõhuga ja arst on määranud ravi. Samuti on tal diagnoositud ületöötamine ja ülepingutus. Nendest probleemidest oli tingitud ka tervise halvenemine P.R. u juures. Samuti on R. Metsla kinnitanud, et kontrollis enne P.R. u juurest lahkumist alkomeetriga joovet, ent seda ei olnud. Eeltoodut kinnitas ka P.R. . R. Metsla tarvitas alkoholi koju jõudnult, kui sõiduk oli pargitud ning sõitma minna kavatsust enam polnud ca 15 minutit enne politseiametnike saabumist. Tunnistajad A.L. ja T.K. er kinnitavad, et nägid seisvat sõidukit, läksid selle juurde, ent ei näinud kui kaua sõiduk oli seisnud, sest selle seismajäämist nad ei näinud. 7.2 Isikut ei ole võimalik süüdi tunnistada üksnes juhtimisstiilile tuginedes. Liikumistrajektoor võib sõltuda tee olukorrast, sõiduki seisundist, juhtimisvõtetest vms. Politseiametniku poolt antud peatumismärguandele reageerimata jätmise eest ei saa isikut samuti KarS § 424 järgi karistada. 7.3 R. Metsla on väitnud, et oli kindlasti joobes, kui puhus, ent ei ole kuidagi kinnitanud nõustumist tõendusliku alkomeetri näiduga. Prokuröri vastav väide on ümber lükatud kohtus kogutud tõenditega – R. Metsla ja tunnistaja T.K. ri ütlustega, et ka peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist soovis R. Metsla minna vereanalüüsi tegema tuvastamaks joovet või selle suurust. 7.4 Tähelepanuta tuleks jätta apellandi põhistamata väited, mille kohaselt ei ole kohtueelsel menetlemisel menetlusõigust oluliselt rikutud ja R. Metslale õiguste selgitamine peale õiguste realiseerimist ei välista R. Metsla vastutust joobes juhtimise eest. Kaitsja peab antud küsimuses õiguslikult põhjendatuks maakohtu seisukohta. 7.5 Samuti rõhutab kaitsja, et käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestatud nõuete järgimine. R. Metsla ütlustega on tõendatud, et ta suitsetas enne alkomeetri kasutamist ja selle kasutamise ajal oli tal suus närimiskumm. Kuna nimetatu on otsesõnu keelatud, on ilmne, et see mõjutas ka mõõtetulemust ja mh sel põhjusel ei saa tugineda mõõtetulemuste õigsusele.

9.Prokuröri hinnangul on kohtu poolt kontrollitud tõenditega ümber lükatud süüdistatava väide, et ATV-d juhtides ei olnud ta alkoholijoobes. Siinkohal osundatakse politseinike s.o tunnistajate T.K. ri ja A.L. i ütlustele, mille kohaselt äratas sõiduk tähelepanu oma sõidustiiliga, peatumismärguandele ei reageerinud ja sõitis põllule. Seda tuleb hinnata kui tahtlikku politsei eest ärasõitu, mille eesmärgiks oli takistada alkoholijoobe tuvastamist. Selgitus selle kohta, et väidetavalt tarvitas R. Metsla alkoholi alles pärast ATV peal istudes, pole usutav. Maakohus, osundades politseinike T.K. ri ja A.L. i ütlustele tuvastas, et liiklusjärelevalvet teostades äratas nende tähelepanu ATV oma ebakindla sõidustiiliga. Nimetatud tunnistajate ütlustega luges kohus tõendatuks, et sõiduk kohustuslikule peatumismärguandele (sisselülitatud punased ja sinised vilkurid) ei reageerinud, keerates sõiduteelt ära põllule. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nimetatud asjaolu õigesti tuvastanud (ATV juht vaatas üle õla tagasi ning keeras põllule). Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et politseiauto sisselülitatud vilkurid ei saanud jääda ATV-d juhtinud R. Metslale märkamatuks, kuna sündmuse toimumise ajal igasugused muud segavad faktorid selleks puudusid. Seega on igati põhjendatud ning loogiline seisukoht, et R. Metsla keeras sõiduteelt põllule tahtlikult. Samas on prokuröri järeldus R. Metsla poolt põllule sõitmise eesmärgist (alkoholijoobe tuvastamise vältimine) meelevaldne. Maakohus tuvastas, ning selles ei ole ka vaidlust, et ajavahemik ajast, kui politseinikud nägid ATV-d põllule keeramas kuni ajani, mil nad jõudsid ATV juurde metsasihil, oli ca 20-30 minutit. Samuti ei ole vaidlust selles, et hetkel, mil A.L. ja T.K. er ATV juurde jõudsid, ATV seisis. Süüdistatava väite kohaselt tarvitas ta alkoholi siis, kui ATV seisis ning tal hakkas külm. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga selles, et tunnistajate T.K. ri ja A.L. i kahtlused selle kohta, et kuna R. Metsla juhitud ATV oli ebakindla sõidustiiliga ja sõitis politsei eest põllule, ei lükka ümber süüdistatava väidet, et ATV-d juhtides ei olnud ta alkoholijoobes ning alkoholi tarvitas ta alles pärast seismajäämist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole siinkohal ka üheselt tuvastatud, et R. Metsla poolt juhitava ATV väidetava ebakindla sõidustiili põhjus ei ole üheselt kindlaks tehtud. Pelgalt tunnistajate kahtlused ei anna alust tõsikindlalt lugeda tõendatuks R. Metsla poolt ATV juhtimine alkoholijoobes. Samuti vajab siinkohal rõhutamist asjaolu, et politseinike

poolt n.ö kahtlase sõidustiiliga ATV märkamise ning selleni jõudmise vahele jäi ca 20-30 minutiline vahemik. Apellant on seisukohal, et asjaolu, et kohapeal dokumente ei vormistatud ja allkirjad nii õiguste tutvustamise kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise soovi kohta võeti hiljem, ei saa vaadelda menetlusõiguse olulise rikkumisena. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et apellandi eeltoodud seisukoht on sisuliselt põhjendamata, piirdutud on vaid maakohtu vastavate seisukohtade ühelauselise mittenõustumisega ning sellest tingitult puudub ringkonnakohtul võimalus apellandi vastuväidet sisuliselt ka kaaluda. Kohus asus seisukohale, et R. Metsla alkoholijoove ei olnud tuvastatud politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. Maakohus on asjakohaste Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendite pinnalt muuhulgas märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Mitte igasugune menetlusõiguse rikkumine tõendite kogumisel ei tähenda alati rikkumisega saadud tõendi lubamatust ja üldjuhul tuleb menetlusõiguse rikkumisega saadud tõendi lubatavust hinnata rikkumise olulisuse ja süüteomenetluse avaliku huvi vahelise kaalumise tulemusena. Õigusriikluse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik õigustada seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et see konkreetne rikkumine pole seaduses või kohtupraktikas käsitatav olulise rikkumisena. Ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja on nendest juba ette teadlik ja pani rikkumise toime tahtlikult. Käesolevas kriminaalasjas ei saanud süüdistatav R. Metsla oma õigusi realiseerida olukorras, kus talle neid õigusi ei selgitatud ka mitte suuliselt. Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et R. Metslat ei viidud mitte haiglasse, vaid Rakvere politseijaoskonda. Tõendatud on ka see, et dokumendid koostas T.K. er pärast seda, kui R. Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud ja kõik dokumendid on R. Metsla poolt allkirjastatud pärast alkomeetrisse puhumist. Seega ei olnud R. Metsla enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist teadlik oma õigusest keelduda alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga ning ei olnud ta ka teadlik, et pärast tõendusliku alkomeetri kasutamist ei ole seadusandja ette näinud võimalust teha vereproovi uuring. Kujunenud olukorras on maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna tõendi (indikaatorvahend ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga) saamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud korda. See omakorda andiski maakohtule põhjendatud aluse hinnata eelnimetatud tõend kohtukõlbmatuks. Seega maakohus, jättes tõendite kogumist kõrvale indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, hindas ülejäänud tõendikogumi R. Metsla suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks õigustatult ebapiisavaks ning mõistiski ta esitatud süüdistuses õigeks. Sellise tulemiga nõustub ka ringkonnakohus, kuna isiku süüdimõistmine ei saa toimuda kõrvaldamata kahtluste esinemisel.