Eesti Vabariigi nimel Kohus
Kriminaalasi nr 1-13-11612 kokkuleppemenetluses
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06.veebruar 2014.a Tartu koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-11612 kohtueelses menetluses 13260103446
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Berit Pool
Kriminaalasi
L.S süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Jane Pajus
Süüdistatav ja kaitsja
L.S elukoht XXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral juhtimisõiguseta, tõkendita Kohtueelses menetluses kaitsja advokaat Eve Laine riigi õigusabi osutamise korras 27.12.2013.a loobus L.S kaitsja osavõtust kohtulikul arutamisel, sealhulgas kohtuotsuse kuulutamisel, kokkuleppemenetluses – lk 39 06.02.2014.a kohtuistungil kaitsjata – 27.12.2013.a loobus kaitsja osavõtust (lk 39)
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada L.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 kuud vangistust L.S-ile Tartu Maakohtu 11.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10995 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks L.S-ile mõista 11 kuud vangistust.
KarS § 73 lg 4, KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.S-ile liitkaristuseks mõistetud 11 kuud vangistust 660 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 660 tundi üldkasulikku tööd ära teha 8 (kaheksa) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on L.S üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6). KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.S-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 676.95 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 144 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 2930,31-32,36-37,40-41; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 0.45 eurot toimikust koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5), • 532 eurot 50 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) . KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured, võimaldada hetkel töötuks oleval L.S menetluskulusid (kokku 676.95 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 56.41 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr EE 89 10 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või
pangakontole nr EE 93 22 00221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 40 33 00333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr EE 70 17 00017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-13-11612, menetluskulud 06.02.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
(KrMS § 249) L.S süüdistatakse selles, et tema, hoolimata liiklusseaduse § 69 lg 1 keelust, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, juhtis 18.09.2013 kella 12.50 ajal, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Mehikoorma alevikus Uuelt tänavalt Pihuste tee kaudu Kesk tänav 20 parklasse. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,50 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada L.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 11.12.2012 otsusega mõistetud 3 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada L.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb L.S teha 11X30X2= 660 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 8 kuud. KarS § 69 lg 4 kohaselt on L.S kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi ja konfiskeerimist ei ole. Kohtunik Heli Sillaots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.