Kohtulahend

1-14-609 KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda üldkasuliku töö tegemise ajal tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1-14-609

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Ardo Kasela isikuna, kellel puudus tulirelva ja laskemoona omamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas piiratud tsiviilkäibega tulirelva, s.o. vintraudse jahipüssi Arisaka, mudel 30, kaliiber 6,5 mm, tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 3 jahipüssipadrunit kaliiber 16 ja 7 jahipüssipadrunit kaliiber 12, mille toimetas ajavahemikul aprill- mai 2013 Pärnu linnas xxxxx asuvasse T M elukohta, kus hoidis tulirelva ja laskemoona kuni 06.07.2013.aastani, mil J Etulirelva ja laskemoona politseiametnikule üle andis, millega rikkus: - Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, - Relvaseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või –valdajale relvaloa, - Relvaseaduse § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba. Eeltoodu alusel süüdistatakse Ardo Kasela’t KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Ardo Kasela süüdi tunnistamist KarS § 418 lg 1 ning mõista karistuseks neli kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o. 06.-08.07.2013 karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 3 kuud ja 27 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 117 päeva 234 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada Ardo Kasela KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuistungil kaitsja ja süüdistatav taotlesid menetluskuludest enamuse riigi kanda jätmist ning ülejäänu ajatamist, kuivõrd isikul on ülalpeetavad ja sissetulekud puuduvad. Kohus tuvastab: - A. Kaselal on üks alaealine laps rahvastiku registri järgi; - kohus ei saa tuvastada otsusega, et neid oleks enam, sest tõendeid selle kohta ei ole; - Individuaalse töötamiskava järgi on ta töötuna arvel; - isiku SEB pangakonto väljavõtte 2000-2014 kohaselt tehingud puuduvad ja broneeritud on inkasso

1-14-609 võlg; - isiku Swedbank AS väljavõtte järgi 2010-2014 on deebetkäive alla 600 euro ja kreeditkäive alla 700 euro. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kohus on seisukohal, et isikul on tõepoolest ametlikud sissetulekud väiksed. Samas ei ole eluliselt usutav, et selliste sissetulekutega oleks võimalik ära elatada ennast ja last. Seega isiku poolt väidetavad juhutööd vm sissetulekud annavad ilmselt juurde olulist tulu. Kohus nõustub prokuröri väitega, et A. Kasela kahtlustatavana antud ütlused tingisid, et menetleja oli kohustatud tõendeid juurde koguma. Menetleja ei pea informeerima kahtlustatavast kohtueelse uurimise plaanidest ja taktikast ning informeerima kahtlustatavat hetkelisest tõenduslikust baasist ja selle vajakajäämisest süüdistuse tarbeks. Süüdistataval on vaba valik rääkida tõtt ja mitte moonutada asjaolusid teatud faktide vaikimisega. Uurija ei pea survestama isikut kulude suurusest rääkimisega. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Kasela kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud kuriteo toimepanemist ja see tingiski täiendavate tõendite kogumise vajaduse. Seega sellise menetlusliku olukorra tekitas ta ise. A. Kasela ei saanud eeldada, et tema ütlused ei tekita uurde menetlejale ja uurimisse täiendavaid kulusid. Eeltooduga leiab kohus, et sõrmejälje ja DNA ekspertiisikulude vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sõrmejäljeekspertiisi tasu 663 € ja DNA ekspertiisi tasu 2736 €. Samas kohus leiab, et kaitsja poolt esile toodud asjaolude alusel on KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik vähendada sundraha 532.50 € oluliselt, s.o jätta isiku kanda 25 €; kaitsja kuludest 288 €, jätta isiku kanda 25 € ja tulirelvaekspertiisi tasu 420 € vähendada ning jätta isiku kanda 300 €. Kui isik väitis istungil, et see relv oli tema perekonna vara, oli tal võimalus relv laskemoonaga tuua politseisse, kui luba puudub. Keskharidusega isik peaks olema piisavalt kursis, et tegemist on ohtliku esemega, mille valdamiseks peaksid olema erinõuded. Menetluskulud kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. Isik saab ise valida vastavalt võimalustele, kui palju maksab tagasi igakuiselt selle perioodi jooksul, sest lõpptähtaeg on teada. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada eraldi kohtuotsusest taotlusele antud kinnituse kaudu. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid: kolm sileraudse jahipüssi padrunit kaliibriga 16 ja seitse padrunit kaliibriga 12 hävisid ekspertiisi tegemise käigus; vintpüss Arisaka, mudel 30, kaliiber 6,5 mm, milline asub EKEI relvakogus hoiul, KarS § 421 ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning jätta EKEI’le relvakogu täiendamiseks; relvakott tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule Ardo Kaselale. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.