Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-3837
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Kristjan Helinurm’e vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
KRISTJAN HELINURM, isikukood 38511176014, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.05.2012 ja lõpp 24.06.2015
Jätta KRISTJAN HELINURM vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista Kristjan Helinurm’lt menetluskuluna riigituludesse 166,80 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 166,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt
süüdimõistetu Kristjan Helinurm’e kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 09.12.2013 saabus Viru Maakohtule taotlus Kristjan Helinurm’e tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval juhul kannab karistust Tartu Maakohtu 24.04.2012 otsuse nr 1-12-3837 alusel, millega mõisteti talle karistus KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, s.o vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Karistus liideti varasema Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega nr 1-11-10325. Lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 30 päeva vangistust. Toimepandavad kuriteod on muutunud kergemaks, kuid isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega. Eesmärk on materiaalse kasu saamine, soodusteguriks sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi eluviisi treening, omandab haridust puidupingioperaatori erialal ning osales sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi tegevuses. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanedes elukoht, mis on sobiv elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samas on kinnipeetava samas korteris elav isa olnud temaga koos alkoholi tarvitajaks, mis võib edaspidi olla riskiteguriks, ka on isik pannud kodus toime varguse. Isikul puudub toimetuleku kogemus, enamasti on teinud juhutöid. Alkoholi tarvitamine takistas töötamist, seoses sõltuvusprobleemiga on väljaminekud suured. Pärast vabanemist toetaks isikut nii materiaalselt kui moraalselt tema ema. Kriminaalkorras karistatud isikutega on suhted väidetavalt katkenud. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on korduvalt alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud. Ta on toime pannud varguse eesmärgiga saada raha alkoholi hankimiseks. Isiku puhul on täheldatud suutmatust leida lahendusi enda probleemidele. Seoses puuduliku probleemide lahendamise oskusega püsib risk uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 53% ning Viru Vangla toetab seetõttu kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetas isiku taasühiskonnastamise huvides kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse perioodil hinnata õiguskuulekaks. Vangistuses veedetud aega on kinnipeetav kasutanud sotsiaalprogrammis eluviisi treening ning sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi tegevuses osalemiseks ja
puidupingioperaatori eriala omandamiseks, mis viitab sellele, ta on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgses elukohas on täidetud kõik tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu puhul on vangistus täitnud oma eesmärgi ning süüdimõistetu omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli jooksul saab jätkuvalt maandada Kristjan Helinurm’el uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 24.06.2015, st karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada Kristjan Helinurm’e kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamisega ning lisakohustuste panemisega. Maakohtu istung 22.01.2014 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et on karistusest õppinud. Ta on valmis minema alkoholivastasele ravile, tahab leida töökoha ning trahvid ära maksta. Kinnipeetav oli kindel, et ei pane enam toime kuritegusid. Kinnipeetava kaitsja leidis, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata, et ta on suuteline täitma oma lubadusi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kinnipeetavale ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Kuna tegemist on isikuga, kes on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kusjuures eesmärgiks on olnud majandusliku kasu saamine, on olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabanedes sissetuleku puudumisel varavastaste kuritegude toimepanemist. Isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kohtu hinnangul on olemas arvestatav risk, et juhul kui isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, paneb ta selle mõjul või selle ostmiseks raha saamise eesmärgil toime uusi süütegusid. Kohus märgib, et tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kes on katseajal toime pannud uue kuriteo. Elektroonilise valvega seotud piirangud ja isiku suhtes kehtestatavad katseaja nõuded ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 53%-le, mis näitab kohtu hinnangul seda, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik.
Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Kristjan Helinurm’e puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Kristjan Helinurm’ele Tartu Maakohtu 24.04.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.