1-14-999/4 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. G.M on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.M süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.veebruaril 2014 kella 16.29 ajal Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla-Vormsi jäätee 1.kilomeetril liikudes Rohuküla suunas endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot VOLVO S80 registreerimismärgiga *isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,31 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,19 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis G.M mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel G.M süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus G.M-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalist karistust 200 päevamäära, mis on 1008 € (5.04 € päevamäär). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 02-03.02.2014.a s.o 2 päev vangistust ehk rahalise karistuse 6 päevamäära ja ärakandmisele kuulub rahaline karistus 194 päevamäära, mis

on 977.76 €. KarS § 66 lg 1,3 alusel toimub rahalise karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.M süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – G.M on kahtlustatavana kinni peetud 2-3.02.2014 /tl 13/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. G.M-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x355):2= 266,25 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira G.M kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 108 eurot /tl 24-27/, 36 eurot /tl 30-33/ ja 36 eurot, kokku 180 eurot. Kohtuistungi taotles G.M, et saaks tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul, teeb juhutöid, sisetulekud ei võimalda korraga kulusid tasuda, kuid igakuiselt on võimeline kulud osade kaupa tasuma. Kaitsja toetas G.M taotlust ja prokurör ei vaielnud taotlusel vastu. Kohus leiab, et G.M taotlus menetluskulude ositi tasumiseks tuleb rahuldada KrMS § 180 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo