Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-12-4954

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

31.jaanuaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja X osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Kalev Jaski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: Kalev Jask tunnistati Tartu Maakohtu 07.juuni 2012.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust alates 12.jaanuarist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 23.juunil 2012.a. Kalev Jaski karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 12.detsembril 2015.a. Kehtivad karistused Kalev Jaskil varasemast puuduvad. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Kalev Jaskil uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Kalev Jaskil vabaduses olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Kalev Jask kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Ta asuks elama oma X juurde, et neid abistada kuna tegu on haigete inimestega. Tal on olemas võimalus asuda tööle tuttava kaudu saadud töökohta. Kalev Jaski sõnul on ta valmis katseaja jooksul täitma kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi ning samuti alluma elektroonilisele valvele. Kaitsja pidas isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega põhjendatuks. Prokurör toetas kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kalev Jask ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on Kalev Jaskile mõistetud narkootikumide käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuigi teda on ka varem ühel korral Eesti Vabariigis karistatud, siis tuleb arvestada, et nimetatud karistus on kustunud ja on tegemist varem karistamata isikuga. Samuti võib süüdimõistetul kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt olla varasem karistus Hispaania Kuningriigist, kuid selle kohta täpsemad andmed kohtul puuduvad. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tuleb süüdimõistetu käitumist vangistuses pidada korrektseks. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, suhtlemisel ametnikega on ta olnud viisakas ja esinenud ei ole ka probleeme kaaskinnipeetavatega. Ta on alustanud osalemist sotsiaalabiprogrammis „X“ ja on omandamas ka väikeettevõtluse töökorralduse õppekava. Seega on näha, et süüdimõistetu on motiveeritud panustama oma elukvaliteedi parandamisse. Vabanemiseks on süüdimõistetu seadnud endale kindlad tulevikueesmärgid ning tal on olemas toetavad lähedased X näol. Samuti on tal olemas garanteeritud töökoht. X juures on talle kindlustatud elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning antud on seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Seega on alust järeldada, et süüdimõistetu vabanemistingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ning ka edasise eluviisi jätkamist õiguskuulekalt. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku saab tõdeda, et kuritegelik käitumine ei ole tema puhul väljakujunenud käitumismuster vaid pigem ongi tegemist üksikkuritegudega. Kalev Jaski sõnul oli viimase kuriteo motiiv saada materiaalset kasu narkootikumide müügist. Kuna isikul on olemas lähedaste toetus ning võimalus asuda peale vabanemist ametlikult tööle, siis on see kuriteorisk edaspidi piisavalt maandatud. Kohus leiab, et esmakordselt vangistust kandva isiku puhul on suurem tõenäosus reaalse karistuse positiivsele mõjutusele kui kuritegelikult aktiivselt käituva isiku suhtes. Vangistuses olles on süüdimõistetu tegelenud erinevate võimalike tegevustega, on ümber hinnanud enda varasema suhtumise ning on valmis muutusteks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal põhjendatud ning et tema puhul on ärakantud reaalne karistus piisavat positiivset mõju avaldanud. Kohtu hinnangul on ta võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt, kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid järgides. Kohus leiab, et Kalev Jaski ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuulekusele suunamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse jätkuv kandmine. Samuti säiliks enne karistusaja lõppu vabanemisel isiku üle teatud kontroll, mille tõhusust aitaks esialgu suurendada elektrooniline valve, ning lisaks saab kriminaalhooldus aidata oluliselt kaasa süüdimõistetu kuriteoriskide maandamisele.