Kohtulahend

jätab isik P kõige kallima väärtusega keti kõige peale. Eelmisest kohast oli ka P ebausaldusväärsuse tõttu vallandatud. Paluvad, et PB (PB) tagastaks OÜ xxx kulla või kahjusumma 280,38 eurot. /tl 2 – 3/; Kannatanu esindaja SE ülekuulamise protokolliga, milles kannatanu esindaja on andnud ütlusi, et tema on xxx OÜ juhatuse liige. 23.06.2012.a. kella 13:45 kuni kella 14:00 pandimaja xxkontoris klienditeeninduse õpilane PB (PB) varastas salaja seifist 14,24 grammi kulda maksumusega 280,38 eurot. Eelnevalt seifist varastatud kuldkett on tagastatud. xxx OÜ-le on tekitatud kahju 280,38 eurot, mille ulatuses esitavad tsiviilhagi. /tl 8 – 11/; Tunnistaja VK ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 25.05.2012.a. kuni 01.07.2012.a. töötas ta nende firma kontoris, mis asub aadressil xxx. Talle helistas ülemus SE ja teatas, et 23.06.2012.a. nende firma õpilane PB (PB pani toime pandimajast varguse ja ta varastas seifist kulda. S palus tal viia läbi inventuuri. Kontrolli käigus selgus, et puudu on 14,24 grammi kulda. Ta koostas selle kohta akti ja andis S teada. /tl 16 – 20/; PB’I poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et alates 08. juunist 2012.a. läks ta tööle vastuvõtja õpilasena firmale xx kuuluvasse pandimajja, mis asus xx. Tal olid ka seifivõtmed. Ta oli materiaalselt vastutav töötaja. Tal oli kaelas tähtajalise laenu võlg ning tal ei olnud raha ja siis otsustas varastada midagi pandimajast. Ta lootis, et ta jääb sinna tööle ja siis saab kahju hüvitada. 23. juunil 2012.a. tuli tema juurde klient, kes tahtis pikendada pandilepingut ning tal oli vaja seifist vana leping võtta ja panna sinna uus leping ning siis võttis ta seifist kulda. Ta võttis kaks kuldsõrmust ja kullast kõrvarõngad. Kuldehete üldkaal oli 14,24 grammi. Ehted pani ta taskusse. Tema poolt varastatud kuldehted pantis pandimajja, mis asub aadressil xxx. Ehete eest sai ta 170,70 eurot. Raha kulutas enda tarbeks. Kahetseb tehtud. /tl 23 – 28/; OÜ xxxpandimaja lepinguga, millest nähtub, et 23.06.2012.a. on PB pantinud pandimajja 2 sõrmust ja kõrvarõngad ja sai selle eest 170,70 eurot. /tl 29/; Tunnistaja AA ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 23.06.2012.a. kell 15:43 tõi Vikerlase tn 19 pandimajja PB kuldesemed (kaks sõrmust ja kõrvarõngad). Esemete eest sai PB 170,70 eurot. Kuna PB jättis kuldesemed välja ostmata siis antud momendiks on esemed ära müüdud. /tl 31 – 32/; Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et PB pani toime varguse. Nimelt nähtub nii tunnistajate, kui ka PB enda ütlustest, et ta viibis 23.06.2012.a. õpilasena tööl pandimajas klienditeenindajana ning tal olid olemas seifi võtmed, kust ta võttis kuldesemeid 14,24 grammi ulatuses, mille maksumus 280,38 eurot. PB selgitas, et võttis seifist kuldesemed ja pani need endale tasku. Antud fakti kinnitab ka VK ütlused, et tegi inventuuri ning inventuuri käigus selgus, et puudu on 14,24 grammi kulda. PB ́i poolt varastatud esemed pantis ta pandimajja, mida kinnitab pandimaja leping, kust nähtub, et 23.06.2012.a. on sõlmitud pandileping ning panditud on kaks kuldsõrmust ja kullast kõrvarõngad ning PB on selle eest saanud 170,70 eurot.

Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 1 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. PB on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes kuriteo episoodis. PB omab sissetulekut. PB ́il oli varguse eesmärgiks saada mingit tulu, et tasuda enda laenud. PB ́ilt tuleb käesolevas kriminaalasjas tasuda menetluskulud kui ka tsiviilhagi. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal raske majanduslik olukord, seega leiab kohus, et süüdistatav ei ole võimeline kandma rahalist karistust. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et PBit tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada PBi 2 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik, seega on PBile mõistetavaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Kohus leiab, et PBi suhtes on võimalik vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata. Tsiviilhagid Kohtueelses menetluses on kannatanu OÜ xxx esitanud tsiviilhagi summas 280,38 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud tsiviilhagi on tekitanud PB. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävitamisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellea sarnast õigust. Ülaltoodud sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad PB ́ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt välja mõista toimiku koopia tasu 0,45 eurot. Kohtu hinnangul ei esine PB ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on igapäeva elus võimeline tasu eest töötama ning isik omab ka antud momendil töökohta.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada PB KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus PB suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui PB 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada PB ́le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.01.2014.a. Tõkend – ei ole kohaldatud Välja mõista PB ́ilt tsiviilhagi EE962200221034000800 Swedbank)

summas

280,38

eurot

OÜ

xxx

kasuks

(a/a

Välja mõista PB ́ilt sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu 156 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 29.01.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.