1-13-10250
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-10250 (13230110157, 13230114246)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
D.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
D.D Isikukood XXX; elukoht xxx; EV kodakondsusega; keskharidusega; emakeel- vene keel; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud 14 korral, viimati: 03.07.2012.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 28 päeva, karistuse algus 02.02.2012, vabanes 28.03.2013.a. seoses karistuse ärakandmisega. Kahtlustatavana kinni peetud: 06.06.2013.a. – 07.06.2013.a. 07.07.2013.a. – 08.07. 2013.a. 10.08.2013.a.- 12.08.2013.a. 10.12.2013.a.-11.12.2013.a. Tõkend: vahistamine alates 12.12.2013.a.
Kaitsja
Juho - Enn Aule
1-13-10250
Juhindudes KrMS § 238, § 311, § 313, § 315, § 175, § 179 ja § 180, Tunnistada süüdi D.D KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada D.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.D-le karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 06.06.2013.a.–07.06.2013.a., 07.07.2013.a. – 08.07.2013.a., 10.08.2013.a.12.08.2013.a., s.o kokku 7 (seitse) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 10.12.2013.a. D.D suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse täielikul ärakandmisel. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja D.D-lt kannatanu Xxx kasuks 203 (kakssada kolm) eurot ja 10 (kümme) senti. Asitõendid: 6 CD plaati, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalmenetluse kulud: D.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:
1-13-10250
Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 25. 02. 2014.a.
Kohtueelses menetluses on kannatanu hüvitamise nõudes tsiviilhagi.
Xxxesitanud vargusega tekitatud varalise kahju
Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule on vargusega kahju tekitanud D.D . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vargusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav D.D on tekitanud kannatanule kahju tsiviilhagis märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõue kuulub rahuldamisele. Lisaks sellele on süüdistatav võtnud esitatud hagi õigeks, mistõttu juhindub kohus tsiviilhagi rahuldamisel TsMS § 440 lg 1 nõudest.
KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
1-13-10250
Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatava süü raskusastet hinnates, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D.D seitsmes varavastase kuriteo episoodis, mis on toime pandud 6 kuu jooksul ning vaid kolm kuud peale viimase kohtu poolt mõistetud vangistuse ärakandmist. Sellised asjaolud näitavad kohtule, et D.D , olles korduvalt kohtu poolt karistatud, ei ole siiani oma tegudest teinud mingisuguseid järeldusi ega oma käitumist korrigeerinud. Lisaks täitis D.D oma tegevusega - varguste toimepanemisega sissetungimisega varguse enamohtliku koosseisu, millest tulenevalt avaldub tema tegudes ka suurem ebaõigussisu. Eriti iseloomustab seda isiku erasfääri – koju - sissetungimine. Seetõttu on nimetatud asjaolud kohtu silmis hinnatavad D.D süüd suurendavatena. D.D süüd vähendavaks asjaoluks peab kohus aga seda, et seitsmest kuriteoepisoodist neli jäi katsestaadiumisse ning kuritegudega ei tekitatud kannatanutele olulist kahju. Seega peab kohus D.D süüd toimepandud kuritegudes keskmiseks. Arvestades D.D isikut, on kohus seisukohal, et tema suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke üksnes reaalset vangistust mõistes. D.D on varem 14-l korral kriminaalkorras karistatud, uusi kuritegusid asus ta toime panema vahetult kohe peale viimase reaalse vangistuse ärakandmist. Lisaks sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist ka siis, kui kriminaalasi oli juba kohtu menetluses. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava suhtes on välistatud tingimisi karistusest vabastamine nii osaline kui ka täielik. Lisaks räägib tema karistusest tingimisi vabastamise vastu see, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud juhuslikel ajaoludel ega ka esmakordselt. Kohus leiab, et süüdistatavale ainult reaalset vangistust mõistes jääb kannatanutele võimalus loota, et D.D vähemalt karistuse kandmise ajal nendele kuuluvaid esemeid ei varasta. Samuti ei pea kohus D.D puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna arvestades toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja intensiivsust, puudub alus arvata, et D.D on isik, kes suudaks vabaduses jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. D.D on nii ülekuulamistel kui ka kohtuistungil maininud, et ta kahetseb toimepandud tegusid. Kohus aga leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole siiski puhtsüdamlik ega arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Kohus on ka varem selgitanud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, näiteks hüvitada tekitatud kahju. D.D on küll väljendanud, et kahetseb tegusid, kuid jätkanud samas üha uute kuritegude toimepanemist. Nimetatud asjaolusid silmas pidades ei ole kohus veendunud, et D.D kahetsus antud kriminaalasjas oleks siiras ega arvesta seda ka seetõttu karistust kergendava asjaoluna. Lähtuvalt D.D süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, peab kohus võimalikuks karistada D.D toimepandud varguste eest sanktsiooni keskmises määras.
1-13-10250 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata tasumiseks KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul.
Kohtunik Julia Vernikova
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.