Kohtulahend

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv ja 4 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub grupi mõju ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on vanglas olnud hõivatud tööga majandustöödel ja vangla käitises, alates 11.09.2013 töötab väljaspool vanglat. Kinnipeetavale on võimaldatud 5 lühiajalist väljasõitu, lisaks on tagatud kirjavahetus, telefonikõned ja lühiajaliste kokkusaamiste võimalus. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud seksuaaltervise koolitusel, sotsiaalprogrammides xxx, 12 sammu, Taastav õigus ning omandanud keevitaja ja tisleri erialad. Alates 22.03.2012 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekoolist arvati puudumiste tõttu välja. Vangistuses omandas kinnipeetav kaks eriala, enesetäiendamise osas on meelestatud positiivselt. Alates 12.10.2013 osaleb kinnipeetav xxx autojuhi kursustel. Kinnipeetav omab töökogemust erinevatel puidu- ja keevitustöödel, töötamisse suhtub positiivselt. Vabanemise korral on töökoha garanteerinud xxx, kus töötab ka käesoleval ajal. Rahalised nõuded on kinnipeetaval vangistuse ajal tasutud. Kinnipeetava perekond on valmis teda vabanemise korral võimaluste piires materiaalselt toetama. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikus on ema ja vend, suhted on väidetavalt head, kuigi igapäevaselt kontakti ei hoita. Kinnipeetav on abielus, abikaasa ja pojaga on suhted katkenud. Kinnipeetav on väga kergesti mõjutatav oma tutvusringkonna poolt, kes avaldasid talle negatiivset mõju. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad vanusele ja elukogemusele, alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt. Kinnipeetav aktsepteerib teiste inimeste arvamust, teadvustab probleemide olemasolu, kuritegelikke hoiakuid ei ole täheldatud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav soovib elektroonilise järelevalvega vabaneda oma ema juurde. Ema on nõus kinnipeetavat toetama oma võimaluste piires. Lisaks emale on kinnipeetava lähedaseks tema vend, kes enamuse ajast elab xxx. Kinnipeetava ema ei osanud anda hinnangut kinnipeetava suhete kohta abikaasaga. Kinnipeetava ema sõnul on kinnipeetav kinnine ja väga kergesti mõjutatav inimene. Elamispinna näol on tegemist kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga, elukoht on sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetav ema on pensionär, lisaks töötab koristajana. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval koheselt töökoht. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav P.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning kinnitas, et tal on olnud aega olnud mõelda ja ta on kõigest aru saanud. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilise järelevalve alla tähtajaga 12 kuud. Kaitsja Mariza Lillepea toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kannab ta reaalselt vanglakaristust esimest korda. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest 8 aastat 5 kuud 16 päeva vangistust on tal kantud peaaegu 6 aastat. Kinnipeetavale on määratud distsiplinaarkaristused 2006, 2007 ja 2009. Kehtiva distsiplinaarkaristusena on noomitus 02.05.2013 kinnipeetavale määratud keelatud kohas viibimise tõttu. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav alates 2009 käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb 1 aasta 8 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada.

riigil

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärgid täidetud ning ta on vanglas asunud paranemise teele. Seda asjaolu kinnitavad muuhulgas uute kuritegude ja distsiplinaarsüütegude puudumine, korrektne käitumine töötamisel väljaspool vanglat ning lühiajaliste väljasõitude ajal, sotsiaalprogrammides ja koolitustel osalemine vanglas, erialade omandamine vanglas ning rahaliste nõuete puudumine. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on 3-toalise korteriga, mis on sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vabanemise korral garanteerinud töökoha xxx. Garantiikiri töökoha võimaldamise kohta on olemas ka asja materjalides. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabastamine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata ja aidata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale maksimaalne tähtaeg määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 12 kuud.

ja

Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 03.09.2016.

määrata

katseaeg

kuni

tegeliku

Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale.

Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav alkoholijoobes kaotanud kontrolli oma käitumise üle ning käitunud ka agressiivselt. Viimane kuritegu oli seotud alkoholi tarvitamisega vanglas. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik muuhulgas seoses kinnipeetava pika karistusajaga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.