Kohtulahend

1-11-12341 21.01.2014 saabus kohtule erakorraline ettekanne E.K kohta, mida kohus arutas kohtuistungil 29.01.2014.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. E.K võeti arvele 03.12.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel, kui isik vabastati ennetähtaegselt reaalse karistuse kandmisest vanglast (KarS § 76 alusel) katseajaga kuni 01.12.2014.a. Kohtu poolt määrati E.K alljärgnevad kohustused: 1) Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) Asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) Mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a lähisugulased; 4) Osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) Alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Rikkumise fakt - E.K rikkus 15.01.2014 katseajaks määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku poolt tuvastati isikul alkoholijoove 15.01.2014 kodukülastuse käigus kella 22.36 ajal, alkomeetri näit 0,940 mg/ l kohta. Kriminaalhooldusametnikku teavitas kriminaalhooldusaluse alkoholijoobes oleku kohta isiku abikaasa. Karistusregistri väljavõtte kohaselt E.K puuduvad katseajal uued õiguserikkumised (lisa 1)

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

E.K kirjutas seletuskirja 16.01.2014 kus ta tunnistab kohtu määratud kohustuse rikkumist 15.01.2014 ja kinnitab alkomeetri näitu 0,940 mg/l kohta. Isik selgitab, et on asunud tööle 06.01.2014 OÜ Kraure -s, uusi õiguserikkumisi toime pannud ei ole ja elektronvalve tingimusi on täitnud (lisa 2) .

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Esmakohtumine toimus kriminaalhooldusalusega 03.12.2013. Registreerimisi on toimunud 7 korral (lisa 3), kodukülastusi toimunud kolmel korral. Vestlused on toimunud * R K ja * N S. Elektronvalve seade paigaldati kriminaalhooldusalusele 03.12.2013, lõpptähtaeg 02.06.2014. E.K on elektronvalve tingimusi täitnud ja probleeme ei ole esinenud. E.K võttis ennast 13.12.2013 Töötukassas arvele töötuna, kuna koheselt ei saanud töökohta seoses aastalõpu töö vähesusega. Töötukassast töötu abiraha ei saanud. Kriminaalhooldajale on esi tatud 06.01.2014 * töövõtuleping nr 1 tähtajaga 06.04.2014, isik on võetud *. Sisuliselt on esimene kuu katseaega läinud kohanemisele elektroonvalve nõuetega ning edaspidise katseaja planeerimisele, töökoha ja sissetuleku leidmisele ning sotsiaalprogrammi " Eluviistreening" veel ei ole jõutud täitma asuda aga veebruarist 2014 oli plaanis alustada sotsiaalprogrammiga. Isikul on katseaja algusest saadik olnud mõningaid motivatsiooniprobleeme katseaja kuluga, kuna kandmata jäänud vangistuse 28 päeva ja aasta pikkune katseaeg, koos 6 kuulise elektronvalvega ei tundu kuidagi võrdsena. Isikule jõuab üha selgemini kohale reaalsus, et on küll vabaduses, kuid samas ei ole vaba. Siiani on motivatsiooni hoidnud üleval isiklikud lapsed ja nende tulevik. E.K on kriminaalkorras karistatud 12 korda, peamiselt sooritanud varavastaseidkuritegusid, ühel korral karistatud alkoholijoobes kehavigastuste tekitamise eest ja ühel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. On varasemalt määratud korduvalt katseajale, kuid katseaja kulud ei ole valdavalt olnud positiivsete kulgudega. Isik on sooritanud katseajal uusi kuritegusid, ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde tähtajaks, ei täitnud korrektselt registreerimiskohustust ega enda lubadusi. Käesoleva katseaja kulu kohta ei ole kriminaalhooldajal siiani ühtegi halba sõna öelda, isik on täitnud kokkuleppeid, olnud koostöövalmis, planeerinud oma tegevusi, analüüsinud enda käitumismustreid. Isik on * t pärit, kõik kuriteod on sooritanud sealkandis. Haapsallu elama kolis ja abiellus kolm aastat tagasi. Isiku perekonnas kasvab *. Perekond elab väikeses eramus *, kus lisaks elavad veel *.

1-11-12341 Elamistingimused on peres kitsad, materiaalselt on samuti olukord kitsas kuid tulevad planeerimisega toime. Kriminaalhooldaja hinnangul on isiku varasema elukäigu käitumismustrist näha seda, et pingete korral (sisemised või välimised) on isik kasutanud sageli probleemide lahendamisena põgenemise/ vältimise käitumismustrit, milleks on olnud ka alkoholi tarvitamine ja mis aidanud ta toime tulla olukordadega kuid ei ole alati olnud vastutustundlik, seaduskuulekas käitumisviis. Kodukülastusel 15.01.2014 ilmnes, et isik oli tulnud töölt antud päeval kerges alkoholijoobes. Isik tunnistas vestluses peale tööpäeva lõppu paari õlle joomist. Isik oli rahumeelne, kuid tegutsemistahtmist täis ja plaanis mõne tuttava külla kutsuda ja sauna teha. * tekkinud tüli põhjuseks oligi asjaolu, et * oli järgmine päev ** päeva ja naine ei soovinud nädala sees *õhtut. Omavahel erimeelsusi lahendada ei suudetud ja *teatas kriminaalhooldajale olukorrast. Enne kriminaalhooldaja tulekut jõudis isik vahetult juua pereliikmete sõnul kodus olnud kanget alkoholi (brandy), mistõttu oli ka alkomeetri näit nii kõrge. Vesteldi kohapeal pea tund aega, isik ei olnud agressiivne, täiesti suhtlemisadekvaatne ja seetõttu politseid kohapeale ei kutsutud.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Pöörata karistus täitmisele E.K on rikkunud Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel määratud ennetähtaegse vabanemise tingimusi ja rik kunud kohtu määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise (KarS § 76 lg 5 alusel) ei ole kriminaalhooldusametnikul seaduslikult muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusaluse kandmatajäänud karistuse ( 28 p ) täitmisele pööramist, kuigi kriminaalhooldaja hinnangul karistuse sisulisi eesmärke täidaks antud isiku puhul paremini katseaja jätkumine. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldaja, et kui on võimalik, siis karistust ei peaks täitmisele pöörama. Kriminaalhooldaja põhjendas seda asjaoluga, et katseaeg on muus osas kulgenud positiivselt ja E.K on ka ise valmis katseajaga jätkama, kuigi ära kandmata vangistuse pikkus on ainult 28 päeva. Haapsalus ei ole kriminaalse taustaga sõpru. Perekonnas on suhted head, asju arutatakse. Kriminaalhooldaja kinnitas, et on rääkinud ka E.K *, kes on kinnitanud, et E.K Haapsalus alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. E.K andis kohtuistungil ütlusi, et on rikkunud kohustust mitte avitada alkoholi. Alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, kuigi teinekord tekib tahtmine alkoholi tarvitada. On valmis jätkama katseajaga ja täitma kõiki kohustusi, mis kohus talle pani, samuti jätkama elektroonilise valvega. Läks *, sest * lubas, et kui *, siis on ootamas ka parem *. Tahab ka endale tõestada, et on suuteline katseaja korralikult läbima ja palus karistust mitte täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandu d kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.K on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. E.K on seda tunnistanud ise. Kohtus on tõendamist leidnud, et muus osas on katseaeg kulgenud positiivselt, kontrollnõudeid on E.K täitnud korralikult, samuti ei ole olnud rikkumisi muude kohustuste täitmisel. Samuti on edukalt kulgenud elektrooniline valve. E.K töötab alates 6.jaanuarist. On olemas *tugi. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et käeoleval ajal vangistuse täitmisele pööramine ei täida karistuse eesmärki. Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine nulliks senised edusammud ja ei soodusta E.K edasist resotsialiseerumist. Asjaolu, et E.K rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on märk sellest, et edaspidise karistuse kandmise käigus tuleb tööd teha selle nimel, et E.K ise muutuks vastutustundlikumaks ja selgelt teadvustaks endale oma käitumise tagajärgi. Aga kohus leiab, et

1-11-12341 senine positiivset areng näitab, et karistuse eesmärke on E.K suhtes võimalik saavutada ilma vangitust täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodus t leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.