Kohtulahend

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada P.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. P.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel • sundraha 532.50 eurot P.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel •

määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 144.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (alates 01.02.2014.a IBAN EE891010 220034796011) SEB pangas, 221023778606 (alates 01.02.2014.a IBAN EE932200 221023778606) Swedbankis või 333416110002 (alates 01.02.2014.a IBAN EE403300333416110002) Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.E , 1-14637, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.E süüdistatakse selles, et tema, olles 18.06.2013 Harju Maakohtu poolt väärteokorras karistatud LS § 227 lg 2 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks ning mis pöörati täitmisele 26.06.2013, juhtis tahtlikult 30.11.2013 kella 15.45 ajal Harjumaal Keila vallas Tallinn-Paldiski mnt. 35-l kilomeetril liikudes Paldiski suunas mootorsõidukit VW LT28 KASTEN registreerimismärgiga XXX, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust Seega P.E hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 16.10.2013.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 600 tundi, mille tegemisajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. P.E nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ning prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.E selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb P.E temale esitatud süüdistuses KarS § 329 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.E esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et P.E-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma otsustes 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 179; 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.