Kohtulahend

Lk 1 / 4

1-14-490 Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 4 O.A käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning jätkama õppimist kutseõppekeskuses. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Arvata menetluskuludeks sundraha 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest 516 €. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista O.A-lt riigituludesse menetluskulud 100 €, menetluskulud summas 948,50 € jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt I. R. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.A süüdistatakse selles, et tema alaealisena 15.11.2013 ajavahemikus kella 09.19 – 13.50 sisenes suletud kuid lukustamata korteriukse avamise teel x linnas x korterisse x, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K. P. kuuluva sülearvuti Dell Inspiron mudel N5110R17 koos toitejuhtme ja arvutihiirega väärtusega kokku 1000 eurot. Sellega O.A, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada O.A KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle Lk 2 / 4

1-14-490 karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1,2 alusel vabastada O.A karistuse kandmisest ning allutada ta käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve all üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustada O.A järgima KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 4 O.A käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning jätkama õppimist kutseõppekeskuses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. Sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 532.50 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale välja makstud 330 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest kokku 186 €. Summa koosneb istungile sõitust ja istungil osalemisest. Summa sisaldab käibemaksu. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu O.A on alaealine, temal endal sissetulek puudub. Tema seaduslikul esindajal I. R. samuti puudub sissetulek, ta on töötu ja 4-liikmeline perekond elab sotsiaaltoetustest, mille suurus on ca 300 € kuus. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 948,50 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult, temal Lk 3 / 4

1-14-490 vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 100 € ning võimaldada nimetatud summat tasuda 6 kuu jooksul.

Anu Tammeniit kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.