Kohtulahend

sellest tulenevalt ongi tal tekkinud käitumisprobleemid ning konfliktid teiste patsientidega: ta on muutunud agressiivseks ning tulenevalt vaimsest alaarengust ei suuda oma käitumist kontrollida. 2.2 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu R.V. oma ütlustes kinnitanud, et L.G. lõhnas alkoholi järele, st. oli alkoholijoobes kui temale kallale tuli, teda pigistas ning jalaga lõi. Samuti on seda asjaolu kinnitanud ka tunnistajad M.M. ja M.H. . Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt tõendab samuti, et L.G. il on sõltuvus alkoholist. 2.3 Ekspert E.E. on seisukohal, et L.G. on olnud ohtlik teistele. Samas ei tulene ekspertiisaktist, et L.G. on isik, kes teistele võib jätkuvalt ohtlik olla. Ekspert on seisukohal et L.G. ile ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi ning piisab tema paigutamisest kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hooldusele. 2.4 L.G. i konfliktsus on tekkinud alkoholi kättesaadavusest. Tema vaimset tervislikku seisundit arvestades ei tohi ta alkoholi tarvitada. L.G. i üle on vajalik kohaldada hooldusasutuses tugevdatud järelvalvet, et vältida tema poolt alkoholi tarvitamist. Kohus nõustub eksperdi arvamusega, sest käesolevas asjas ei ole tõendeid, mis eksperdiarvamuse kahtluse alla seavad. Toimikulehtedel 101-127 olevad L.G. iga seonduvate juhtumite kirjeldused viitavad samuti alkoholi kättesaadavusest tingitud agressiivsele käitumisele. Kohus leidis, et piisav meede on L.G. i paigutamine kinnisesse tugevdatud järelvalvega hooldusele ning mitte võimaldada tal tarvitada alkoholi.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.1 Maakohus tuvastas, et L.G. pani toime koosseisupärase ja õigusvastase teo, mille toimepanemise ajal ta ei olnud süüdiv. Samuti tuvastati, et oma vaimse seisundi tõttu ei ole L.G. võimeline kohtuistungil osalema. Selles osas ei ole määrust ka vaidlustatud. Määruskaebuse etteheide maakohtule seisneb selles, et kohus tuvastas valesti isiku ohtlikkuse ja jättis seetõttu L.G. i suhtes psühhiaatrilise sundravi ebaõigesti kohaldamata. 4.2 Esmalt leiab kohtukolleegium, et kohaldades isiku suhtes psühhiaatrilist sundravi üksnes põhjusel, et AS Hoolekandeteenused ei suuda täita talle SHS §-s 1151 pandud kohustust tagada klientide turvalisus, omistaks psühhiaatriline sundravi karistusliku tähenduse. See aga oleks vastuolus KarS § 86 lg 1 mõttega. 4.3 Käesoleva vaidluse esemeks saab seega olla L.G. i ohtlikkus endale ja ühiskonnale ning psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadus. 4.3.1 Kohtupraktikast tulenevalt isiku ohtlikkust endale ja ühiskonnale ning küsimust kas kohaldada tuleb psühhiaatrilist sundravi isiku psüühilise seisundi ja ravi vajadusele antud hinnangu pinnalt, on pädev otsustama kohus. L.G. ile koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist nr 47 nähtub, et esimest korda on uuritav Tallinna Psühhiaatriahaiglasse pöördunud 1985. aastal, mil tal diagnoositi mõõdukas vaimne alaareng. 1998. aastal toodi haiglasse kiirabi ja politsei poolt, kuna peksis oma vanaema. 12.04.2001 saadeti ravile keskhaiglast, kuna oli joobes olles peksnud ema ja venda. L.G. il diagnoositi mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega. 2002. aastal diagnoositi L.G. il sõltuvus alkoholist. 12.02.2004 hospitaliseeriti L.G. suitsiidikatse tõttu. 2008. aastal taotles Kogula hooldekodu L.G. i paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamisteenusele, kuivõrd isik oli vägivaldne teiste klientide ja hooldekodu personali suhtes. Kaaslaste suhtes avaldub vägivaldsus eriti alkoholijoobes olles. 23.04.2008 on talle teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, milles lisaks vaimsele alaarengule olulise käitumishäirega on diagnoositud alkoholisõltuvus ja on tehtud ettepanek paigutada L.G. ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele. 22.04.2009 tehtud arvamuses leiti, et L.G. ei vaja ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldeteenust, kuid vajab kindlasti ööpäevaringset hooldust. Alates 01.03.2013 viibis L.G. Kodijärvel, kuhu tuli Sõmeralt. Sinna tuli ta omakorda Võisikult ja Võisikule Kogulast. Ekspertiisist nähtub, et uuritaval on lapseeast alates olnud probleeme käitumisega, ka ta ise on tunnistanud, et ta on väga äkiline ja teda on kerge endast välja viia, ärritub ja läheb endast välja iga väikese asja peale, sageli ei mõtle enne kui midagi teeb. Samas ei ole ta ka tagajärgedest võimeline õppima, mida näitab kogu tema elulugu. 4.3.2 L.G. ki on väärteokorras karistatud varavastastes süütegudes väheväärtusliku asja vastu, avaliku korra rikkumistes, alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumiste ja narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises väikeses koguses. 4.3.3 Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub eeltoodust, et L.G. ki on väärteokorras karistatud tegudes, mille ühiskonnaohtlikkust ei saa pidada suureks. Käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludest nähtub, et L.G. oli teod toime pannud alkoholijoobes olles. L.G. i isikliku toimiku kohaselt avalduvad ärevus ja vihahood olukorras, kus teised ei arvesta tema soovidega ja ei täida neid. Isikliku toimiku juhtumikirjeldustest nähtub, et agressiivseid tegusid on L.G. toime pannud alkoholijoobes olles. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtupsühhiaatriaekspertiisis märgitut, on L.G. olnud oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale (suitsiidikatse) ja ühiskonnale (probleemid käitumisega, agressioon, mida võimendab sõltuvus alkoholist). Praegusel ajal ei ole L.G. i puhul täheldatud ennastkahjustavat käitumist (tl 53), mistõttu kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine psühhiaatrilise sundravi ühte eeldust, s.o isiku vaimsest seisundist tingitud ohtlikkust iseendale. Küll aga tuleb kohtukolleegiumi hinnangul L.G. i varasemat elukäiku arvestades jaatada ohtlikkust ühiskonnale ja johtuvalt tema -3-

käitumisest ning arusaamisvõimest ka võimalikku vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise ohtu. 4.4 Kohtupraktikas on leitud, et sundravi kohaldamise vajadus tähendab, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (RKTK 3-2-1-145-06, p 17). Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on L.G. ile tehtud esialgse õiguskaitse raames uus statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja Pärnu Maakohtu 17.01.2014 aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-08-13532 on ta paigutatud tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks. Kohtukolleegiumi hinnangul on nimetatud meetmega tagatud L.G. ile psühhiaatrilise abi kättesaadavus, samuti korrapärane raviplaanist kinnipidamine ning pidev kontroll tema liikumise, asukoha ja tegevuste üle, aga ühtlasi ka see, et isik ei seaks ohtu ennast ega teisi, mistõttu käesoleva asja menetluse raames puudub vajadus isiku suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-4-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.