Kohtulahend

s.o kokku 260 päeva vangistust 520 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K. X allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

Karl X süüdistatakse selles, et tema 11.08.2013 kella 23.00 paiku Harjumaal, Anija vallas, Alavere alevikus Kose maanteel, nähes, et XXX ja XXX kaklevad, läks nende juurde ja lõi korduvalt maas lamavat XXX käte ja jalgadega seljapiirkonda, siis võttis maast puidust pesapallikurika ja lõi sellega vähemalt 2 korda XXX pea piirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu ja tervisekahjustused - pealae lahtise haava, pindmise kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastuse, selja alaosa ja vaagna kontusiooni. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani K. X toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K. X i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse (2 kuud ja 20 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 520 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada K.X kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav, tema ema ja kaitsja taotlesid menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. X tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdimõistetu ja tema perekonna varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest (kaks kolmandikku sundrahast ja koopiate tegemise kulud) riigi kanda. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.