lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-458/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 28.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-458/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-458

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.jaanuaril 2014 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-458 (13230114568)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

Kristina Jakobson süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Mariana London

Süüdistatav

Kristina Jakobson - isikukood 48207070273, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, vene keel, ei tööta, tõkendit kohaldatud pole, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt

Kaitsja

Toomas Bekker (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kristina Jakobson KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kristina Jakobson ei pane 3-aasta ja 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Kristina Jakobsonilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 887.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bankis (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kristina Jakobson, 114-458, menetluskulud.“ Kohustada Kristina Jakobsoni tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 95.96 eurot. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud, mis asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Kristina Jakobson ́i süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 13.09.2013 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,14 grammi (puhtal kujul 8,3 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Kristina Jakobson hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,14 grammi (puhtal kujul 8,3 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda valduses kuni 13.09.2013 a kellani 18.05, mil osundatud narkootiline aine Tallinnas aadressil Kolde pst 65 Kristina Jakobson ́i suhtes teostatud turvakontroll raames politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks Kristina Jakobson ́i valdusest leitud ja äravõetud narkootilisest ainest fentanüülist kokku ca 64 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suure koguse narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Kristina Jakobson toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kristina Jakobson, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.01.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör K. Jakobsoni süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud, mis asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 180 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör vastu ei vaielnud. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1p7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda,

kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.