Kohtulahend

kriminaalasjas nr 1-08-16830 täiendav kohustus, mida ta on ise nõus võtma endale täitmiseksosaleda katseaja jooksul sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus on jõustunud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2013 kohtumäärusega KarS § 74 lg 4 alusel pikendati Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-16830 määratud katseaega 6 kuu võrra, so kuni 23.03.2014. KarS § 75 lg 2 alusel määrati Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-09-16830 täiendav kohustus - mitte tarvit ada alkoholi ja narkootikume. Kohtumäärus on jõustunud. Viru Maakohtu 10.07.2013 määrusega vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati Vassili D.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega nr 1-08-16830 mõistetud karistus, 11 kuud ja 29 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse algus 08.07.2013 ja lõpp 07.07.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.01.2014. Kinnipidamisasutusest Vassili D.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeeta val distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on isik osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala ei oma. Vanglas on keeldunud keevitajana töötamisest ja eriala õppimise võimalusest. Isikul on suured probleemid alkoholi liigtarvitamisega. 2012 detsembris proovis läbida rehabilitatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks SA Heategevusfond „Taastõusmine“, kuid lahkus Rehabilitatsiooni keskusest omavoliliselt. Isik on sooritanud katseajal mitu väärtegu alkoholijoobes. Kasutas vägivalda teiste isikute vastu, olles alkoholijoobes. Olles kriminaalhooldusalusena, osales Eluviisitreeningus, kuid ei läbinud lõpuni, kuna ei tulnud kohtumistele ilma mõjuva põhjuseta. Kinnipeetav on varem süstinud amfetamiini. Ajavahemikul 2007-2010 aastatel on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Kriminaalhoolduse all rikkus kinnipeetav regulaarselt katseaja kontrollnõudeid, ei täitnud temale kohtu poolt määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammis. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ning riskiprotsent ei luba toetada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, lähtuvalt sellest Viru Vangla ei toeta V.D.J-i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava abikaasa ja abikaasa kaks alaealist last. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garan teeritud töökohta. Isikut on alates 2011.aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on samuti korduvalt karistatud. Kriminaalhooldusele on isikut määratud ühel korral, isiku tingimisi karistus oli erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. V.D.J rikkus korduvalt registreerimisre žiimi ja kuritarvitas alkoholiga. Vassili D.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Vassili D.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist . V. D.J-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja talle pandud lisakohustusi. Kinnipeetav ei suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Prokuratuur leiab, et kinnipeetava teistkordne vabastamine samast vangistusest ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ja riivab oluliselt ühiskonna õiglustunnet. 2(4)

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isikul on alkoholi- sõltuvus; pani toime katseajal mitu väärtegusid olles alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V. D.J-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvesta des prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et Vassili D.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vassili D.J on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste (vargus, röövimine, kelmus) ja isikuvastaste kuritegude ( kehaline väärkohtlemine, ähvardamine) eest kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikk umise vägivallaga ja noaga ähvardades. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajal rikkus regulaarselt kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimistele ja ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud sotsiaalprogrammi Eluviis itreening, karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistungile, kohtukutse V.D.J-i elukohas sai kätte tema abikaasa. V.D.J kohtule mitteilmumise põhjusest ei teatanud. Kuna isik hoidus tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale siis Viru Maakohtu 26.06.2013 määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks ja tema tabamisel kohaldada vahistamist. Isik peeti kinni 08.07.2013. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10- 12) on näha, et Vassili D.J on 8 korral kar istatud väärteokorras, nendest 5 korral Liilussaeduse rikkumise eest ja 2 korral NPALS rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Vassili D.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustu sest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osales vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alates 12.08.2013 töötab majandustöödel. 3(4)

Isikul on isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 17.10.2018. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile Gerassimovi 22-50 Narva linn. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Vassili D.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja isikuvastased kuriteod , lisaks avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja noaga ähvardade), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( katseajal eiras regulaarselt kontrollnõudeid, süstemaatiliselt ei ilmunud registreerimistele, ei ilmunud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, karistus pöörati täitmisele, tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul rikkus regulaarselt kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimistele, rikkust kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osu ta Vassili D.J-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba 5 korral kandnud vanglakaristust ja viibinud käitumiskontrolli all ja seejuures katseajal rikkus süstemaatiliselt registreerimiskohustust ja kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, karistus pöörati täitmisele, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega . Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, kehaline väärkohtlemine) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõi stetu Vassili D.J-i temale Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.