Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.jaanuar 2014.a Rapla

Kohtuistungi aeg

27.jaanuar 2014.a

Kriminaalasja number

1-13-11281

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Prokurör

Milvi Pruus

Kriminaalasi ja menetluse liik

R.I süüdistusasi KarS kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

R.I , isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, perekonnaseisult vallaline, ajateenija xxxxxx xxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxx xxxxxx t. x

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 248 lg 1 p 5, 315, 318 lg 3 p 4 ning 319 lg 1 ja 2

§

lg.

järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.I kuriteos KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega kaheksa (8) kuud. KarS § 73 lg. 1 ja 3 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.I kolme (3) aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Lisakaristusena võtta R.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks, mida arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on

R.I kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Vabastada R.I pooles ulatuses sundraha tasumisest. Välja mõista R.I-lt riigi tuludesse 240 eurot sundraha, 84 eurot tasu ekspertiisi tegemise eest ja 48 eurot kohtueelsest uurimisest osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Sundraha, ekspertiisi tasu ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult kaheteist kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr. EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13-11281. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni saab esitada kriminaalmenetluse normide rikkumise peale ja juhtudel, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui seadus ei näe süüks arvatud kuriteo eest ette kokku lepitud karistust. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse ja kokkuleppe sisu R.I süüdistatakse selles, et ta 12.mail 2013.a kella 03.31 paiku juhtides Rapla maakonnas Kehtna vallas Lelle alevikus Viljandi mnt 36 juures asulasisesel teel mootorratast Kawasaki ER-6N registrimärgiga xxxx alkoholijoobe seisundis, kaotas joobeseisundi ja lubatud suurima sõidukiiruse s.o 50 km/h ületamise tõttu sõiduki üle valitsemise, sõitis kurvis paremale poole teelt välja vastu liiklusmärki, kukkus ja libises seejärel vastu Viljandi mnt 36 maja võrkaeda. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi mootorrattal kaassõitjana olnud Siim Lillsaar. R.I tegevus on kvalifitseeritud KarS § 422 lg. 1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes Liiklusseaduse §§ 15 lg. 1 p. 2, 50 lg. 1, 69 lg. 1 ja lg. 4 p. 1 nõudete rikkumises ja sellega teisele isikule raske kehavigastuse põhjustamises. Süüdistatava, tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on põhikaristuseks vangistus kaheksa (8) kuud, mida ei pöörata KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel täitmisele, kui R.I kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. Lisakaristuseks on kokkuleppe järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks. Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatava tõeline tahe ning kriminaalasja