Kohtulahend

Jaan Kolga vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Kolga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaan Kolga tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KarS § 68 kohaldamisega mõisteti karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 8,9 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.10.2011 ja lõpp 22.12.2014. Kinnipidamisasutuses Jaan Kolga kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama xxx. Vanglas on lõpetanud 7. ja 8. klassi ning jätkab xxx. Õppimisse suhtub positiivselt ning hinded on head. On motiveeritud põhikooli lõpetama vanglas, kuna puudub veendumus, et vabanemisel asub õppima. Viru Vanglas oli ajavahemikul 8.03.2012 - 11.09.2012 hõivatud vangla majandustöödel osakonna koristajana. Isik on motiveeritud töötama. Viru Vangla andmetel seisuga 22.10.2013 on isikul tasumata võlanõudeid summas 4591,57 eurot. Vanglas toetab teda rahaliselt perekond. Alkoholi tarvitas enda sõnul igal nädalavahetusel, kuid probleeme see ei ole tekitanud. Kuriteod toime pandud kainena. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi xxx - 18.12.2012. Positiivsed eluhoiakud aitavad tagada kontrollitud alkoholi tarbimine. Eluviisitreeningus osalemisest võib eeldada, et oskab paremini aru saada uimastite tarvitamise ja õigusvastase käitumise seosest. Kriminaalkorras karistatud kahel korral esimesel korral määrati katseaeg, katseaja alguses pani isik toime uusi kuritegusid. Jaan Kolga motiveeritus seaduskuuleka eluviisi järgimiseks on kriminaalhoolduse vältel olnud väga madal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabanemist tingimise ennetähtaega. Jaan Kolga ise on avaldanud soovi vanglas olla karistusaja lõpuni, kuna tal puudub veendumus, et ta vabanedes asub õppima Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on talumajaga (neli tuba ja köök). Perekonna majanduslik toimetulek on rahuldav. Ema saab invaliidsuspensioni ja kasuisa töötab xxx xxx teenides kuus umbes xxxurot. Jaanil on pärast vabanemist võimalik töötada naabruses olevas xxx talus abilisena. Talu kasvatab piimakarja ja tegeleb põllutöödega. Samuti on nii ema kui ka kasuisa valmis esialgu Jaani toetama ka materiaalselt. Jaan Kolga võeti Tallinna Vangla Pärnu KRHO Pärnu talituses arvele 20.05.2010 aastal Pärnu Maakohtu 07.05.2010 otsuse alusel katseajaga kuni 06.05.2013 a. Kohe katseaja alguses 2010 aasta suvel pani Jaan Kolga toime uusi kuritegusid. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana vabanemiseks.

toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks

Jaan Kolga taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Jaan Kolga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal on küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaan Kolga isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jaan Kolga karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta kannab valglakaristust esmakordselt ja on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Vangistuses kinnipeetav oli hõivatud majandustöödega, on lõpetanud 7. ja 8. klassi ning käesoleval ajal xxx klassis. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi xxx ja on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kohus leiab, et Jaan Kolga edaspidised võimalused vabaduses (kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Jaan Kolgal distsiplinaarkaristused puuduvad. Jaan Kolga on vanglas esimest korda. Kriminaalkorras karistatud teist korda (varem karistatud röövimise eest). Praegune teine karistus mõisteti varguse eest. Väärteo korras korduvalt karistatud sh varavastaste süütegude eest. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx ja võimalus asuda tööle xxx talus abilisena. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Jaan Kolga võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et Jaan Kolga tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Jaan Kolga püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Jaan Kolga vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.