Toimik nr 1-13-8512
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.jaanuar 2014 Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-8512
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
27.01.2014 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
S.S, isikukood: xxx, xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.10.2013 otsusega KarS § 121 ja § 122 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 alusel 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.05.2013 ja lõpp 11.08.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.12.2013. Kinnipidamisasutusest S.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Isik soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega Loksa Sotsiaalrehabilitatsioonikeskusesse. Keskuse sotsiaaltöötaja sõnul võimaldatakse isikule teenuse osutamise ajaks elukoht xxx, xxx xxx. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Täitis ́e andmetel on kinnipeetaval tasumata võlgnevusi ca 4300 euro ulatuses. Vangistuses on töötanud majandustöödel Enne vangistust on töötanud xxx xxx xxx, lisaks ka ehitusobjektidel keevitajana ja laadijana. Praegusel juhul puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht vabaduses. Isikut on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis 1(4)
on enamjaolt toime pandud alkoholijoobes. Isik ei tunnista, et liigne tarvitamine tekitab probleeme, samas nähtub asjaolu, et isik on korduvalt kasutanud alkoholi joobes olles füüsilist vägivalda lähikondlaste suhtes. Kinnipeetaval on füüsiline puue, mis ei võimalda piisavalt konkureerida tööturul. Samas on kinnipeetav töötanud vanglas majandustoimkonnas koristajana, millest nähtub, et ta on võimeline töötama, leides terviseseisundile vastav töökoht (nt osalise tööajaga või väiksema koormusega töö. Eelmise vanglakaristuse ajal Viru vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi xxx", mis ei ole hetkel aidanud suunata õiguskuulekale käitumisele. Isik on kriminaalhoolduse järelvalve all olles toime pannud uue kuriteo. Korduvad kriminaalkuriteod näitavad, et isik ei ole vanadest harjumustest loobunud. Viru Vangla ei toeta S.S-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna isikuvastaste kuritegude sooritamise risk on liialt kõrge Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda tingimisi ennetähtaega Loksal asuvasse sotsiaalrehabilitatsioonikeskusesse. Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuse sotsiaaltöötajalt Julia Kašinalt saadud info alusel pakub sotsiaal-psühholoogilise rehabilitatsiooni täisealistele meessoost (alates 18 aastat vana) narko- ja alkosõltlastele. Rehabiliteerimise tähtaeg on alates 3 kuni 9 kuud, peale seda mõned kuud klient võib astuda järelrehabilitatsiooni Venemaa keskustesse, võib ka suunatud olla teistesse rehabilitatsioonikeskustesse Eestis, kui seal on vabu kohti. Rehabilitatsiooniperiood on juhtumikeskne ja sõltub kliendi isiklikust elust (haridus, kasvatus, elu olukord, õppe- ja tööoskuste olemasolu jne.). Rehabilitatsiooniteenus seisneb selles, et klient elab rehabilitatsioonikeskuses aadressil xxx on pidevalt hõivatud: tööteraapia, psühholoogilised treeningud, vaimulikud ja sotsiaalsed tööd, sport, rehabilitatsioonikeskuse korrashoid, xxx korrashoiu tagamisele suunatud projektides osalemine, iseteenindus – nt. toidu valmistamine jne. Rahvastikuregistri andmetel puudub S.S Eestis kindel elukoht, elamisluba kehtib kuni xxx. S.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta S.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Ei saa mööda vaadata sellestki, et nimetatud kinnipeetav on igakord karistatud mh vägivaldsete isikuvastaste kuritegude eest ning talle varasemalt oli antud kahel korral võimalust oma karistust vabaduses kanda KarS § 73 alusel. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust, pannes pärast katseaja lõppu toime uusi tahtlikke vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isik on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise ja piinamise eest, mis on enamjaolt toimepandud alkoholijoobe seisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Kohtu põhjendused 2(4)
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leiab, et S.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kõik S.S-i poolt toimepandud kuriteod on isikuvastased (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, piinamine ja vabaduse võtmine seadusliku aluseta). Isikut on korduvalt karistatud pereliikmete vastu suunatud vägivalla toimepanemises. Isikut on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo ( kehalise väärkohtlemise) ja lisaks omastamise. Käeoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja piinamise eest. Viru Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 19-20) on näha, et tegemist on seitsme vägivallaepisoodiga, mis olid toime pandud ajavahemikul 2011-2013 kolme kannatanu suhtes, kellest üks oli kinnipeetava elukaaslane. S.S on ca 1 aasta pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud elukaaslasele erinevaid kehavigastusi. Peksis kannatanut mitmel korral näo ja keha piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti vigastuste tõttu oli kannatanu hospitaliseeritud diagnoosiga rindkerekontusioon. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused, sealhulgas tingimuslik karistus S.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud kambris keelatud eseme/aine (5 tabletti) omamise eest noomitusega. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul ei ole olnud hõivatud ühegi taasühiskonnastava tegevusega. Positiivseks tuleb lugeda, et isik töötas vangistuses ajavahemikul 26.08.2013-25.11.2013 majandustöödel koristajana. Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 03.03.2014. Vabanemise korral on S.S võimalus elama asuda Loksal asuvasse Sotsiaalrehabilitatsioonikeskusesse xxx. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades S.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu muuhulgas elukaaslase järjepidev ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod, kehaline väärkohtlemine, piinamine), tema käitumist vabaduses (uute isikuvastaste kuritegude toimepanemine katseajal ja väärteokaristused, muuhulgas ka katseajal) tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba korra karistusest tingimisi vabastatud, kuid katseajal jätkas isikuvastaste kuritegude toimepanemist, pannes toime kehalise väärkohtlemise ja lisaks omastamise. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga.
3(4)
Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ( kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samas suured rahalised nõuded ca 4300 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.S-i temale Viru Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.