Kohtulahend

1(4)

Asjaolud Viru Vangla esitas 14.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.02.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1 järgi ning KarS § 61 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.12.2012, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmiseke kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.04.2013 ja lõpp 02.06.2014 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.01.2014. Kinnipidamisasutusest V.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vangistuse ajal on osalenud programmis „xxx“. Kinnipeetav töötab vanglas alates 02.05.2013. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust üksi. Isik omab traktorist-masinist eriala. Varasemalt on töötanud ametlikult xxx ́s ekskavaatorijuhina 5 aastat. Isiku suhtlusringkonda kuuluvas kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega on ka kuritegusid toime pandud. Alkoholo on põhjustanud isikule probleeme. Kõik varajasemad rikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on toime pannud ka vägivallakuriteo. Ise ta enda sõltuvust ei tunnista, ega näe ka selle tarvitamises probleemi. Karistusregistri andmetel on isikule koostatud 40 väärteoprotokolli Alkoholiseaduse alusel. Isikul on hetkel 52 kehtivat väärteokaristust. Seega isik kordab oma vigu, ega suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Viru Vangla toetab V.V tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Kodukülastust ametnik teostada ei saanud, kuna hetkel ei ela antud aadressil mitte kedagi. Kinnipeetav omab antud aadressile sissekirjutust. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht. Karistusandmete kohaselt on kinnipeetaval 5 kriminaalkaristust ja 90 väärteokaristust. Karistuste hulk näitab, et isikul on probleeme ühiskonnas kehtestatud normide ja reeglite täitmisega. Isikul on minevikus olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (65 AS § 70 seaduse rikkumist). Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, isik sooritas katseajal uue kuriteo ja tarvitas vaatamata keelule ka alkoholi. V.V soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on kindle elukoht ja ta om motiveeritud elada seadusekuulakalt Prokurör kirjalikult toetab taasühiskonnastamise huvides V.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased/hõimlased; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

2(4)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et V.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, röövimise vägivallaga. Samuti jätkas isik katseajal keelust hoolimata alkoholi tarbimist. V.V ilmus korduvalt ametniku vastuvõtule alkoholijoobes või jääknähtudega. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-12) on näha, et V.V on 52 kehtivat väärteokaristust, nendest enamus on Alkoholiseaduse rikkumise eest, viimati 28.02.2012. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus V.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 02.05.2013 on hõivatud tööga. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 04.05.2017. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kuhu omab ka sissekirjutust. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Arvestades V.V poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu röövimine vägivallaga), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks katseajal kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumine), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristused) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, madal haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo ja lisaks rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on kahel korral esitanud kohtule erakorralised ettekanded V.V kohta seoses alkoholi tarvitamisega. Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega määrati V.V-le täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuna isik korduvalt ilmus ametniku vastuvõtule alkoholijoobes või jääknähtudega. Viru Maakohtu 19.09.2012 määrusega pikendati V.V-le Viru Maakohtu 20.04.2011 kohtuotsusega 3(4)

määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 19.12.2012, kuna isik tarvitas 11.09.2012 alkoholi, tuvastati joove 2,491 mg/l. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal jätkas kuritegude toimepanemist ja kohustuste rikkumist , nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta on koos kuritegusid toime pannud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemise alkoholijoobes, muuhulgas viimane kuritegu röövimine vägivallaga, korduvad Alkoholiseaduse rikkumised) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu V.V temale Viru Maakohtu 22.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.